Ilmaelu on imelik: pärast seda kui Urmas Lennuk oma autorilavastustes «Vargamäe varjus» ja «Vargamäe voonake» on Tammsaare tõlgendamises jõudnud uuele tasandile, tuleb Andrus Kivirähk lagedale näidendiga «Karin ja Pearu», mille pealkirigi viitaks nagu vihuti Andres Särevi dramatiseeringule «Andres ja Pearu».