MIS MUUTUB? ⟩ Riigikogu kiitis heaks üürisuhteid reguleeriva seaduse

Üürnike nõudmised üürikorterile on suurenenud. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu seaduse, mis peaks üürnikku kui nõrgemat poolt kaitsema ning ühtlasi pakkuma rohkem kindlustunnet üürileandjale. 

Seadusega kaob eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld, sätestatakse viivise maksimaalne määr üürilepingute puhul ja lubatakse senisest ulatuslikumaid kokkuleppeid remondikohustuse jaotamise osas. 

Üürniku kaitseks sätestatakse erakorralise ülesütlemise õigus juhuks, kui üürileandja ühepoolselt tõstetud üür ei ole üürnikule vastuvõetav, ning välistatakse sellisel juhul üüritõus kuni lepingu lõppemiseni. Üürileandja saab õiguse lepingu üürniku makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või selle lühema viivituse korral - senise kolme kuu asemel kahe kuu möödudes.

Samas on ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele, remondikohustuse kokkulepetele mitmed sisu- ja vorminõuded ja makseviivituse tõttu ülesütlemisel üürileandjale ka ulatuslikumad teavitamiskohustused. Täpsemalt saab uuest seadusest lugeda Postimehe majandustoimetuse külgedelt. 

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 ja vastu kaheksa riigikogu saadikut.

Vastu võetud seaduse lahendused tagavad justiitsminister Raivo Aegi sõnul üürnikule kaitse ja pakuvad kindlustunnet üürileandjale. «Usun, et paindlikum regulatsioon soodustab lähiaastatel hea kvaliteediga üürielamufondi kujunemist ja pikaajaliste ning usaldusväärsete üürisuhete loomist,» lisas ta.

Olulisemad muudatused, mida lepingute sõlmimisel edaspidi silmas pidada:

• Mitterahalise kohustuse olulise rikkumise puhul on võimalik eluruumi üürilepingus ette näha leppetrahv, mis ühe rikkumise eest võib olla kuni 10 % ühe kuu üürist ja erinevate rikkumiste puhul kokku mitte rohkem kui 20% ühe kuu üürist.
• Eluruumi üürilepingute puhul on pooltel võimalik kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast (8 protsenti aastas) kõrgemas viivisemääras, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivis (kuni 24 protsenti aastas).
• Eluruumi üürilepingu sõlmimisel on võimalik sõlmida kokkuleppeid terve hoone korrashoiu- ja parendamiskulude (nn remondifond) üürnikule ülekandmise osas. Samuti võib kokku leppida, et üürnik tagastab asja sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud.
• Üürileandjal on edaspidi õigus leping makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või kahe kuulise viivituse korral. Samuti nähakse ette üürileandja õigus leping erakorraliselt üles öelda tagatisraha ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumisega viivitamise korral. Üürniku kaitseks sätestatakse üürileandjale ulatuslikum teavitamiskohustus.
• Luuakse selgem regulatsioon üüri tõstmiseks tähtajalise eluruumi üürilepingu puhul ning täpsustatakse üürileandja ühepoolse üüri tõstmise aluseid. Üürniku kaitseb erakorralise ülesütlemise õigus juhuks, kui üürileandja poolt ühepoolselt tõstetud üür ei ole üürnikule subjektiivselt vastuvõetav, ning välistatakse sellisel juhul üüritõus kuni lepingu lõppemiseni.
• Pankroti- või täitemenetluse käigus toimunud müügi puhul on uuel omanikul võimalus talle üle läinud üürileping senisest lihtsamini lõpetada.
• Lisaks nähakse ette tagatisraha tõhusam kaitse olukorras, kus üürileandja suhtes algatatakse täite- või pankrotimenetlus. Eelnõus tuuakse selgelt välja, et tagatisraha ja sellelt kogutud intress ei kuulu üürileandja pankrotivarasse ja sellele ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses üürileandja vastu.