P, 29.01.2023

Valmimas on üldkäsitlus Eesti metsavendluse ajaloost

Teet Korsten
, reporter
Valmimas on üldkäsitlus Eesti metsavendluse ajaloost
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Martin Teppani salk Sadala vallas Tartumaal, üles võetud arvatavasti juunis 1945.
Ees keskel Martin Teppan, s.1925, langes lahingus 29.10.1945 Sadala vallas.
Nr 3. Uno Kask, s. 1927, langes samas lahingus
Nr 2. Leonhard Kadak, s. 1926, langes Sadalas 16.02.1946
Nr. 4. Voldemar Vaab, s. langes lahingus Hävituspataljoni varitsuses 22.12.1946 Tuimõisas.
Nr. 5. Karl Sommer, sai juulis 1945 raskelt haavata, uuesti metsavennaks sügisel 1945, langes vangi  märtsis 1946, hukkus Vorkuta laagris 1949.
Nr 1 Vello Kask, s.1919, langes vangi novembris 1945, sai 15 aastat, tuli koju ja suri vabas Eestis 2008.
Martin Teppani salk Sadala vallas Tartumaal, üles võetud arvatavasti juunis 1945. Ees keskel Martin Teppan, s.1925, langes lahingus 29.10.1945 Sadala vallas. Nr 3. Uno Kask, s. 1927, langes samas lahingus Nr 2. Leonhard Kadak, s. 1926, langes Sadalas 16.02.1946 Nr. 4. Voldemar Vaab, s. langes lahingus Hävituspataljoni varitsuses 22.12.1946 Tuimõisas. Nr. 5. Karl Sommer, sai juulis 1945 raskelt haavata, uuesti metsavennaks sügisel 1945, langes vangi märtsis 1946, hukkus Vorkuta laagris 1949. Nr 1 Vello Kask, s.1919, langes vangi novembris 1945, sai 15 aastat, tuli koju ja suri vabas Eestis 2008. Foto: Erakogu

Riigikogu Metsavendluse traditsiooni toetusrühm kogunes 16. detsembril, et teha kokkuvõtted mööduval aastal tehtust. Muu seas tutvuti Eesti sõjamuuseumi plaaniga koostada meie metsavendluse üldkäsitlus, mis ilmub sarjas "Sõja ja rahu vahel".

Koosolijad kuulasid ära Eesti Sõjamuuseumi direktori ja muuseumi teaduri, metsavendluse uurimiprojekti juhi Peeter Kaasiku ülevaated aasta jooksul tehtust ja edasistest plaanidest.

2019 aastal lõi Eesti sõjamuuseum Riigikogu Metsavendluse toetusrühma ettepanekul muuseumi juurde eraldi töökoha metsavendluse uurimiseks. Koha täitmiseks korraldati konkurss ja selle aasta kevadel asus tööle teenekas uurija, ajaloodoktor Peeter Kaasik.

Märksõnad
Tagasi üles