Skip to footer
Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus
Saada vihje
Tellijale

F1-te pääsemiseks on Vipsil vaja võita F2-sarja meistritiitel

  • Kogu hooaega vaadates tuli F1ga sõitmine kõige paremini välja
  • Veel aasta tagasi edestas Vips F1te pääsenud Tsunodat
  • Järgmise aasta eelarve pole veel lõplikult koos
  • Lisaks Red Bullile toetavad Vipsi ka Eesti suurettevõtjad

Lõppev aasta kulges Jüri Vipsil peadpööritavalt. Nelja vormeliga kihutanud 20-aastase võidusõitja karjäär rippus pealtnäha juuksekarva otsas. Lõpuks premeeriti kaks aastat Red Bulli juuniortiimi kuulunud Vipsi F1-auto testiga. Kolm aastat järjest Eesti parimaks ringrajasõitjaks valitud Vips tegi Postimehele antud intervjuus kokkuvõtte lõppenud hooajast.

Seadsid tänavu eesmärgiks saada superlitsents. Aasta kujunes peadpööritavaks ja veel mõni kuu tagasi tundus eesmärgi saavutamine kahtlane, ometi said selle lõpuks tehtud. Kas jääd lõppeva aastaga rahule?

Eks see kindlasti on pluss. Võtab järgmiselt aastalt natukene pinget maha. Aasta lõppu sain mõnusa jõulukingi F1 testi näol. Samas olen hooajas natuke ikkagi pettunud. Veel eelmine aasta olin F3-sarjas Yukist (järgmine aasta AlphaTauri F1 meeskonda kuuluv Yuki Tsunoda – toim) igat moodi ees. See aasta mul lihtsalt ei olnud võimalust võidelda F1 koha eest. Sellest oli natuke kahju, aga aasta lõppes paremini, kui algas.

Algselt pidid tänavu sõitma Jaapani Super Formula sarjas, mille autot peetakse maailmas F1 järel võimsuselt teiseks. Märtsis lendasid pandeemia tipphetkel Euroopast Jaapanisse, said vägevat vormelit testida, kuid siis jäid reisipiirangute tõttu Aasiasse lõksu.

Täpselt nii oli. Lendasin sinna märtsi lõpus testima. Mais pidi toimuma esimene sõit ja sellepärast jäingi pikemalt Jaapanisse. Aga see võistlus tühistati. Hakkasin otsima lende tagasi Euroopasse, see kõik võttis aega. Lõpuks olin kaks kuud Jaapanis.

Mis sa kaheksa nädala jooksul tegid? Olid hotellis karantiinis?

Ega väga midagi ei olnudki teha. Tegin üldfüüsilist trenni ja hoidsin ennast vormis, aga ma olin seal tõesti täitsa üksi. Red Bull Jaapan andis mulle ühe inimese, kes aitas seal tegeleda eluolu sättimisega. Võrreldes Euroopaga jäi seal ühiskond päris avatuks. Sain väljas käia, Osaka linna uudistada, restoranides süüa. Aga ikkagi, kaks kuud üksinda Jaapanis olla... Vabatahtlikult seda uuesti ei teeks.

Kunagi ei tea, mis Helmut Marko otsustab. Kuna ma sõita ei saanud, siis tekkis vahepeal kõhklus – mis tulevik toob.

Euroopasse lendasid teadmisega, et ühel hetkel tuleb Jaapanisse tagasi minna, et seal võidusõiduga tegeleda. Mis edasi sai?

Saime Jaapanist natukene valeinfot. Mulle anti kõik paberid, et hiljem Eestist viisa saada, aga Tallinnas Jaapani saatkonnas öeldi mulle, et nad on viimased kolm kuud üldse kinni olnud. See oli siis juunis. Jaapan ei olnud aprilli algusest mitte kellelegi viisasid väljastanud. Kui Jaapanist lahkusin, öeldi, et võid Eestisse tagasi minna, saad sealt viisa, aga päris nii see ikkagi ei olnud.

Jüri Vips.

Jaapanisse sa ei pääsenud, aga sul oli vaja vormis püsimiseks vormeliga sõita. Siis võtsid plaani F3 Euroopa regionaalse meistrisarja?

Läksin sinna eeldusel, et on võimalik teenida 25 punkti superlitsentsi tarbeks. Vahetult enne hooaja algust tuli uudis, et punktide saamiseks peab sarjas olema vähemalt 16 sõitjat. Esimesel etapil oli stardis ainult 11 vormelit. Saime aru, et punkte sealt litsentsi jaoks ei teeni. See tegi meele mõruks. Olen F3-autodega sõitnud alates 2018. aastast ja sealt sarjast polnud minul enam midagi kaasa võtta. Võib-olla see, et hallid juuksed kasvasid kiiremini. Aga õnneks tekkis augusti keskel võimalus sõita F2-sarjas DAMSi meeskonnas.

F2-sarja minek tekkis kuidagi ootamatult. Sul tuli Spa ringrajal toimunud etapile külmalt peale minna. Kuidas sa selleks valmistusid?

Vormelit ma kahjuks proovida ei saanud, sest F2s pole hooaja jooksul testimine lubatud. Läksingi Spa’sse, hüppasin otse rooli. Natukene oli vahepeal ebaõnne, aga muidu oli täitsa okei. Olin tegelikult tiimikaaslasest kiirem ja läks täitsa kenasti. Mul olid näiteks esimestel etappidel stardid hästi viletsad. Selliseid lihtsaid asju oleks saanud vältida varasema testimisega. Minu kolmandal võistlusel Mugellos hakkasin enam-vähem pihta saama, kuidas asjad käivad. Kahjuks viimasel etapil Sotšis läks autoga midagi nihu, minu sõit oli muidu täitsa korralik.

Siis avanes võimalus taas Jaapanisse minna?

Oktoobri lõpus tahtsin startida Super Formula sarja kolmandal etapil. Kahjuks see aga nurjus, sest ma ei saanud õigel ajal viisat. Uue plaani järgi pidin startima novembri keskel neljandal etapil ja siis sõitma seal kuni hooaja lõpuni ehk jõuludeni. Aga siis tuli teade, et mul on koroonaviiruse tõttu puudulikuks jäänud hooaja tõttu ikkagi võimalik superlitsents saada. Olin Jaapanis kokku kolm nädalat ja nii kui võimalus avanes, lendasin kohe Inglismaale ja osalesin Silverstone’is Red Bulli F1-testil. Superlitsentsi saamiseks oli vaja, et ma sõidaks vähemalt 300 km F1ga.

Kas sinu jaoks läks superlitsentsi saamise protsess võrdlemisi kiirelt?

Just. See oli mulle ka suur üllatus. Tegelikult superlitsentsi saamise protsess polnudki nii lühike. See võttis ikka umbes kuu aega, et kõik paberimajandus korda saada ja oodata vastust. See oli üpriski närviline periood. Ma olin ju mitu aastat superlitsentsi taga ajanud ja lõpuks ootad seda positiivset vastust küüsi närides. Sinu taga ei seisa enam midagi, kõik sõltub komisjonist, kas saad superlitsentsi või mitte.

Kas aasta jooksul tekkis ka kõhklus, et sind võidakse Red Bulli juuniortiimist üle parda visata? Red Bull tavaliselt teist võimalust ei kingi.

Eks mul olid kindlasti need mõtted peas. Kunagi ei tea, mis Helmut (Helmut Marko, Red Bulli F1 juuniortiimi juht – toim) otsustab. Kuna ma sõita ei saanud, siis tekkis vahepeal kõhklus, mis tulevik toob. Aga õnneks sain suhteliselt varakult teada, et nende plaan on mind järgmisel aasta F2-sarjas näha, ja see võttis natuke pinget maha.

Jüri Vips (paremal) koos Helmut Markoga.

Lõpuks said superlitsentsi kätte ja alates novembrist olid F1s ametis Red Bulli ja AlphaTauri varusõitjana.

Siis läksid asjad natukene paremaks. Sain viimased neli etappi varusõitjana kaasas käia. See tähendaski, et olin iga hetk valmis põhisõitjate Max Verstappeni või Alex Alboni asemel vormelisse hüppama. Praktikas seda olukorda ei tekkinud, aga muidu osalesin meeskonna igapäevastes tegemistes. Vaatasin, kuidas kogu tööprotsess käib. Kui tekib võimalus F1 etapil startida, siis pean selleks sada protsenti valmis olema.

Praegu ei tohi seda F1 väga pähe võtta. See võib mind järgmisel aastal F2-sarjas ainult segada.

Teisipäeval said võimaluse osaleda Red Bulli meeskonna ridades F1 ametlikult testil. See oli kindlasti hoopis teine kogemus kui neli etappi meeskonna varusõitja olla?

Varusõitja amet oli mulle uus ja väga oluline kogemus, aga teine asi on ise tunnetada, kuidas F1-auto käitub. Testisime pika päeva jooksul väga erinevaid asju. Meeskond tahtis pidevalt teada, mida mina vormelist arvan. Minu jaoks selles midagi rasket ei olnud. Eks roolil olnud nuppude õppimine võttis oma aja, aga lõpuks läks kõik väga ilusti.

Kohe pärast testi lendasid Ühendkuningriiki Red Bulli tiimi peakontorisse ja said proovida F1 simulaatorit. Kas see oli üks osa testimisest?

Need kaks asja on omavahel tihedalt seotud. Ma pidingi simulaatorisse saama võimalikult ruttu, et kõik testil toimunu värskelt meeles oleks ja saaksin simulaatorit arendada. See oli ka üks põhjusi, miks mind F1-autot testima valiti, et ma timmiksin nende simulaatorit. See on tänapäeval F1 tiimi jaoks ülitähtis. Enamik autode arendamisest toimubki simulaatoris. Mida täpsem töö simulaatoris, seda paremat informatsiooni saab tiim.

Sul on varasem kogemus F1 simulaatorist olemas?

Ma olen päris palju päevi sellega tööd teinud. Koroonaviiruse pärast sel aastal natuke vähem, samas mullu sain simulaatorit päris palju kasutada.

Kas pärast F1-testi on aeglasema auto juurde keeruline tagasi pöörduda?

Mina mõtlen praegu ainult F2 peale ja kuidas seal järgmine aasta hästi esineda. Praegu ei tohi seda F1 väga pähe võtta. See võib mind järgmisel aastal F2-sarjas ainult segada. Kui 2021. aastal läheb kõik hästi, siis peaks olema hea võimalus 2022. aastal F1sse saada. Praegu peab F2-le keskenduma.

Kas arvad, et superlitsentsi saamine aitab sulle F2-sarjas kaasa? Sul pole enam pinget litsentsiks vajalike punktide pärast.

Usun küll, et mingil määral aitab. Kui ma tahan F1sse minna, siis pean lõpuks F2s tulemust tegema. Selles mõttes on pinge ikkagi olemas. Häid tulemusi pean nagunii alati tegema, aga F1-sarja pääsemiseks on see ainuke võimalus. Aga eks näis, kuidas läheb. Ma väga tiitli peale ei mõtle, aga muidugi tahan endast kõik anda. Siis tuleb hea tulemus iseenesest.

Sa oled nüüd aasta jooksul sõitnud Super Formula, F2- ja F1-autodega. Millised nende autode iseärasused on?

Ausalt öeldes on see vahe ikka suht julm. F2-auto ei ole väga kiire. Super Formula on tegelikult vägagi võrreldav F1ga. See ei jää kiiruselt tippklassist üldse kaugele. F2 on F1ga võrreldes väga-väga aeglane.

Aga kui võrrelda F3- ja F2-autot? Võiks ju arvata, et seal on klassivahe tuntavam.

Tegelikult mitte. F2-autol on natuke rohkem jõudu, aga ta on nii raske, et seal on ringiaeg F3st ainult paar sekundit kiirem ja seda ka ainult sirgetel. Kurvis on F2 enam-vähem sama kiire kui F3.

Jüri Vips F2-masina roolis.

Sa pole praegustes võistlussarjades saanud sõita tipptiimis. Kas n-ö rivi keskel toimuv võitlus arendab sõitjat rohkem kui kiire autoga kõigil eest ära sõitmine ja vaid võitude noppimine?

Palju oleneb autost ja F1 näitab seda kõige ilmekamalt. George Russell sai üheks etapiks rivi lõpus loksunud Williamsist Mercedesesse ja oli kohe etapivõidu soosik. Tegelikult oleneb ka madalamates sarjades tulemus väga palju tiimist ja autost. Arvan, et Mugeni tiim Jaapanis oleks tegelikult päris hea olnud. DAMSis oleks võinud paar sõitu minna natuke paremini, aga nende vormeliga ei olnud võimalust võita. F1 test läks muidugi väga hästi. 15 sõitja hulgas kuues aeg. Tabel seda ei näita, aga meil oli päris palju rohkem kütust paagis, sellest ka mitte kõige kiiremad ringiajad. Ma isegi ütleksin, et kogu hooaega vaadates tuli F1ga sõitmine kõige paremini välja.

Sinu eakaaslane ja samuti Red Bulli kuuluv Yuki Tsunoda sõidab järgmisel aastal F1s AlphaTauri meeskonnas. Mis sellest arvad?

Ta on selline tore, väike ja vaikne Jaapani poiss. See oli minu jaoks täitsa suur üllatus, et ta tänavu F2s nii hästi sõitis. Ta kaotas teise koha vaid ühe punktiga. Pärast sellist hooaega väärib ta kindlasti kohta F1s.

Tõmmates paralleele – kui sinagi saad järgmisel aastal F2s hästi hakkama, kas peaks ka sulle avanema uks F1-sarja?

Jah, kindlasti. See on selge, et järgmine aasta on vaja head tulemust – ilmselt pean F2-sarja võitma. See avakski ukse F1sse. Vaid mõni üksik F2 meister pole kuninglikku sarja pääsenud.

Sa oled üles kasvanud Eestis, aga viimased viis aastat oled elanud Euroopas, peamiselt Šveitsis. Kus sa praegu resideerid?

Järgmisest aastast kolin elama Inglismaale Milton Keynesisse, kus asub Red Bulli F1 tiimi tehas. Ma ei tea, mis plaanid tiimil minuga täpselt on. Helmut Marko palus mul sinna elama minna. Jõulud saan veel veeta lähedastega, aga siis kolingi Inglismaale.

Oled küll Red Bulli sõitja, kuid jätkuvalt on sinu karjääris väga suur roll ka Eesti toetajatel. Kas F2s osalemiseks on eelarve täidetud?

Ma pean seal sarjas osalema, et hoida elus lootust kunagi F1s sõita. Red Bull on minu suurtoetaja, kuid jätkuvalt tuleb oluline panus Eesti toetajatelt. Eelarve kinnitamisega veel töö käib, kuid olen lootusrikas. Ühtlasi kasutaksin võimalust tänada oma toetajaid, kelle abiga olen nii kaugele jõudnud, eriti oma peret ja Marko Asmerit, samuti Graanul Investi, Dagcoini, Toomas Annust ja Kristjan Rahu.

Kommentaarid
Tagasi üles