Allan Kiil peab Tallinna Sadama kohtuasjas osalema tsiviilkostjana

Allan Kiil Harju maakohtus. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna ringkonnakohus kaasas sel nädalal tsiviilkostjana Tallinna Sadama korruptsioonisüüasja protsessi tervisliku seisundi tõttu kohtumenetlusest vabastatud Allan Kiili.

Ringkonnakohus rahuldas riigiprokuratruuri ning kannatanute Tallinna Sadam AS-i ja TS Laevad OÜ taotlused  ja kaasas Allan Kiili tsiviilkostjana menetlusse. Ühtlasi leidis ringkonnakohus, et tuleb jätkata kannatanute tsiviilhagi menetlemist Allan Kiili suhtes. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, millega Kiili varad vabastati aresti alt. 

Maakohus jättis 28. oktoobril Kiili tsiviilkostjana ja kolmanda isikuna protsessile kaasamata, jättis tsiviilhagid läbi vaatamata ning vabastas tema varad aresti.

Maakohus vabastas ka 879 863,50 eurot Kiili nimelt aresti alt, kuid arestis selle konfiskeerimise ja tsiviilhagi tagamiseks rahapesu objektina kui teadmata isikule kuuluva vara. 

Maakohtu määruse vaidlustasid ringkonnakohtus prokuratuur, kannatanute esindaja Dmitri Teplõhh ja Kiili kaitsja Aivar Pilv.

Prokuratuur taotles maakohtu määruse tühistamist Kiili vara aresti alt vabastamise ja menetluskulude osalise rahuldamise osas. Kannatanute AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ esindaja taotles jätkata hagi läbivaatamist Kiili suhtes kriminaalmenetluses ja kaasata menetlusse tsiviilkostjana. Samuti hagi ja konfiskeerimise tagamiseks kohaldatud abinõude ja arestitud vara osas. Kiili kaitsja vaidlustas menetluskulude väljamõistmise osa.

Maakohus tõdes oma määruses, et Kiil vastab tsiviilkostja tunnustele, kuid leidis, et temal tuvastatud haiguse tõttu ei saa teda tsiviilkostjana kaasata, kuna ta ei ole võimeline kohtuistungitest osa võtma.

Ringkonnakohus selgitas, et kriminaalmenetluse seadustiku alusel esitatava kannatanu nõude eesmärk on kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine ning seega on tsiviilhagil kriminaalmenetluses hüvituslik, mitte karistuslik iseloom.

«Ainus tsiviilkostjat puudutav tagajärg kriminaalmenetluses on tsiviilhagi võimalik rahuldamine, millel puudub igasugune karistusõiguslik iseloom,» märkis kohus. Seega peab kohus tsiviilkostjana menetlusse kaasama iga isiku, keda ei kahtlustata ega süüdistata kuriteos, millega seoses tsiviilhagi on esitatud, kuid kelle vastu on kannatanu esitanud kriminaalmenetluses lubatava nõude.

Seetõttu asus ringkonnakohus seisukohale, et Kiili tsiviilkostjana menetlusse kaasamine ei riiva tema põhiõigusi nii intensiivselt, nagu seda teeb isiku süüküsimuse otsustamine.

«Olukorras, kus isikul endal ei ole võimalik istungile ilmuda, on tal võimalik osaleda esindaja kaudu. Lisaks näeb kriminaalmenetluse seadustik ette, et tsiviilkostja istungile ilmumata jäämine ei takista kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist, mistõttu ei saa nõustuda maakohtuga selles, et Allan Kiili tsiviilkostjana kaasamine tooks endaga kaasa menetluse venimise olukorras, kus isik ei ole võimeline kohtuistungitest osa võtma,» selgitas ringkonnakohus.

Kuna ringkonnakohus leidis, et Kiil tuleb menetlusse tsiviilkostjana kaasata, tuleb maakohtul tema suhtes esitatud tsiviilhagi läbivaatamist jätkata ning sel põhjusel ei ole ka alust tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara aresti alt vabastamiseks, kuivõrd tsiviilhagi tagamisel tuvastatud vara arestimise alused ei ole käesolevaks hetkeks ära langenud.

«Allan Kiili vara, sularaha summas 9150 eurot, aresti alt vabastamiseks puudub alus. Kuna on põhjendatud kuriteokahtlus selles, et tegemist on altkäemaksu objektiga ning isikud, kes süüdistuse kohaselt altkäemaksu andsid, on endiselt süüdistatavatena kohtu all,» märkis ringkonnakohus.

Kiili osas kriminaalmenetluse lõpetamist tema parandamatult haigestumisega ringkonnakohtus ei vaidlustatud.

Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kaitsepolitsei kogutud tõenditele tuginedes esitas riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhtidele Allan Kiilile ja Ain Kaljurannale süüdistuse aastatel 2005-2015 suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja rahapesus.

Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.

Lisaks on kohtu all Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm, Jan Paszkowski ning HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ. Varem oli kohtu all ka Valdo Õunap, kuid tema osas lahendati asi kokkuleppemenetluses.

Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõttelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt. Kiil ja Kaljurand nõustusid nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.

Süüdistuse kohaselt moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.

Süüdistuse väitel said Paide ja Kaljurand lubatud altkäemaksu kätte, Kiilini jõudis lubatust ligi kaks miljonit eurot – ülejäänu jäi tal kätte saamata, sest ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.