AK ⟩ Kuidas on muutunud Eesti elanike tervisekäitumine?

Eestlaste terviseteadlikkus on aastatega kasvanud. Foto: Arvo Meeks

Kümne aasta jooksul on eestlane hakanud tervisele rohkem tähelepanu pöörama, kuid siiski on märgata ka mitmeid omapäraseid trende eri põlvkondade ja sugude vahel, mis töötavad tervelt elatud aastate vastu.

Kümme aastat võib üksikisikule tunduda igavikuna, aga rahvastiku tervisekäitumine muutub selle ajaga vähe. Küll on kasvanud Confido erakliiniku juhi Kadi Lamboti (pildil) sõnul inimeste terviseteadlikkus. «Tõsi, mitte kõigil ühtemoodi. Info on vabalt kättesaadav, aga vaid osa oskab suurest infomahust välja sõeluda kasulikud terad ja need enda kasuks tööle panna,» räägib ta.

Lamboti arvates esitab terviseteadlikkus arstidele-õdedele suuremaid nõudmisi, nagu näiteks hea suhtlemisoskus. «Arstilt eeldatakse üha rohkem partnerlust, aga partnerilt julgeb teine pool küsida, nõuda ja teda ka kritiseerida,» nendib ta. Varem oli teadmiste monopol arsti käes. «Nüüd peab tohter oskama asjade olemust, mida inimene kusagilt teada saanud, arusaadavalt talle selgitada.»

Teadlikumad patsiendid võivad arstile tunduda tüütud, aga nende ravi toimib edukamalt. Lambot toob näite Ühendriikides läbi viidud vähiuuringust: «Patsiendid, kes viisid end haigusega kurssi, oskasid arstilt rohkem küsida. Nad kasutasid saadud infot aktiivselt igapäevaelus ja nende tervis oli kaugtulevikus parem,» räägib ta.

Söömisharjumused paranevad

Tervisearengu instituudi toitumisuuringute juhi Eha Nurga sõnul läheb eestlaste söömine küll tasapisi, aga samm-sammult siiski paremaks. «Kümme aastat tagasi jättis hommikusöögi söömata neljandik, nüüd viiendik täiskasvanutest.» Päeva esimesel poolel söömine annab energiat kogu päevaks, uimasus kaob, lisaks ei teki õhtupoolikul suuri isusid. «Olukorda, kus tahaks kohe midagi magusat, muidu läheb silme ees mustaks,» selgitab Nurk. «Teine mure on see, et siis kiputakse ka üle sööma, sest kõht on liiga tühi.»