:format(webp)/nginx/o/2020/12/21/13541751t1h2a94.jpg)
- Inimestele peaks jääma õigus vaba sõna vahendusel mõtteid väljendada
- Avaldatud sõna on ohutum kui allasurutud ja varjatud vihased emotsioonid
- Võib-olla on asjad veelgi halvemad, kui riigikogu kõnepuldis karta oskasin
Hea, et riigikogu ei ole heaks kiitnud Reformierakonna algatatud vihakõne kriminaliseerimise seadust, muidu oleks Evelyn Kaldojast võinud saada selle seaduse ohver.
Evelyn Kaldoja avaldas 19.12.2020 Postimehes oma mõtteid. Mina ei taha, et Postimehe välistoimetuse juhatajat mõttearenduse eest nii karm karistus ähvardaks. Inimestele peaks jääma õigus vaba sõna vahendusel mõtteid väljendada ja mõttemaailma avada. Avaldatud sõna on ohutum kui allasurutud ja varjatud vihased emotsioonid.
Kaldoja artikli viimast lõiku lugedes tekkis äratundmine, mida viimati tundsin 2019. aasta märtsis, kuuldes saates «Kolmeraudne» esinenud naisräppansambli lugu, milles Varro Vooglaiu abikaasat kirjeldati kui ketiga köögipliidi külge aheldatud sünnitusorja, keda mees keldris kinni peab ja vägistab. «Parem negatiivne iive kui Varrol lapsi seitse.» See oli retoorilise sallimatuse tipphetk, mis ületas kõik teised hüsteerilised skandaalid.
Kaldoja hinnang minu aadressil kõlas järgnevalt: «See on haridus ja vastutustunne, mis eristab eurooplast Helmandi talunikust, kes heidab 13-aastase pruudiga ühte ja viljastab teda majja lisatööjõu saamise nimel aina uuesti, seni kuni naine sünnitusel hinge heidab. Keskmine eurooplane näeb lapses aaret, kellele peab pakkuma parimat koos võimalusega valida suureks saades oma tee, mitte tootmisvahendit, mida mõni küünik pensionisambaks nimetab. Ei teagi, kas muiata või õududa, kui Euroopat arvustab poliitik, kelle peas vohab Taliban.»
Selline on Postimehe ajakirjaniku ja välistoimetuse juhataja euroopalik mõte ja sõnakasutus. Eesti rahvust ja kultuuri edendavas ajalehes. Sallimatus lasterikaste perede vastu on läbiv emotsioon mõlema hinnangu puhul. Siis vist ikkagi muster, päris karm mõttemuster lasterikka pereema-pereisa kohta ja arusaamatu vihapurse lasterikkuse aadressil. Kui selline on Evelyn Kaldoja (ja keskmise eurooplase?) mõttemaailm, siis on asjad veelgi halvemad, kui riigikogu kõnepuldis karta oskasin.