Juhtkiri ⟩ Ärevad jõulud

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Reisimine võib lukku minna sama ootamatult kui see juhtus kevadel
• Pinged kasvavad ka kriisi reguleerimise eest vastutavates ametkondades
• On avalikkuse huvides teada, kui süsteemid mingil põhjusel ei toimi

Aasta lõpp peaks olema rahunemise aeg – «jõuluks koju!» on sügavale juurdunud ideaal, mis on leidnud väljendamist sadades lauludes, luuletustes ja filmides. Paraku on see mõte saanud sel aastal üsna äraspidise sisu.

Just siis, kui värskelt valminud vaktsiin jõudis tuua lootust, et peagi õnnestub koroonaviiruse levik peatada, külvas teade Ühendkuningriigis levima hakanud uuest viirusetüvest laiaulatuslikku rahvusvahelist paanikat. Kuigi mainitud mutatsiooni olemasolu oli teada juba detsembri alguses, tuli info selle erakordselt kiirest levikust üllatusena isegi teadlaskonnale.

Teadmatus teeb teadagi ettevaatlikuks ja ohtlike nähtuste puhul on parem karta kui kahetseda. Seetõttu peatas ligi kolmkümmend riiki otselennud Ühendkuningriigist viivitamatult.

Ka Balti riigid koordineerisid oma reisipiirangute kava ja peatasid alates eilsest lennud kuni aasta lõpuni. Otsus on esialgne, ja välisminister Urmas Reinsalu hinnangul võidakse see ringi vaadata, kui ilmneb, et uue viirusetüve leviku peatamiseks on võimalik kasutada teisi ohutusvahendeid.

Kuigi vara on veel arvata, mida uus tüvi endaga kaasa toob, näitab juhtum seda, et reisimine võib lukku minna sama ootamatult kui see juhtus kevadel. Rahvusvaheline üldsus oli juba harjunud koroonaga ja piiratud reisimine toimis kõigele vaatamata üsna stabiilselt. Samas piisas vaid ühest uudisest millegi tundmatu ja potentsiaalselt ohtliku ees, kui sulgumisreaktsioon oli lausa hetkeline.

Teadmatus teeb teadagi ettevaatlikuks ja ohtlike nähtuste puhul on parem karta kui kahetseda.

Seega näitab praegune juhtum, et nendel, kes kavatsesid pääseda jõuluks koju, tuleb ilmselt jääda jõuluks sinna, kus nad on, ja neil, kes mõtlesid reisida, tuleb jääda jõuluks koju.

Rahunemist ei ole ka Terviseametis. Tänases lehes on intervjuu Terviseameti kommunikatsioonijuhi Simmo Saarega. Eelmisel nädalal süüdistas ta anonüümse vilepuhujana oma organisatsiooni ja Sotsiaalministeeriumi, et Eesti on hiljaks jäänud vaktsineerimiskava välja töötamisega. Terviseamet ja ministeerium tõrjusid kriitika, kuid ühtlasi tuvastasid Saare isiku, mille järel tal soovitati tungivalt töölt lahkuda. Tänases lehes avaldatud intervjuu ongi teoks saanud pärast neid vahejuhtumeid.

Olukorras, kus Eesti nakatumisnäitajad on tõusnud mitu kuud järjest, on mõistetav, et pinged kasvavad ka kriisi reguleerimise eest vastutavates ametkondades. Paraku on juba kevadest alates näha ja tunda, et süsteemid ei suuda sellist pinget taluda – küll on Terviseametist sunnitud inimesi lahkuma, küll on neid lahkunud ise. Kõik see viitab mingile sügavamale probleemile, mis võib olla olemuslikult tõsisemgi kui see, kui kiiresti vaktsineerimine hoo sisse saab.

Ühelt poolt on usalduse õõnestamine viimane, mida kriisi haripunktil soovida, teisalt on avalikkuse huvides teada, kui süsteemid mingil põhjusel ei toimi.

Seetõttu on meedia ülesanne anda sõna organisatsiooni toimimist tundvale inimesele, kui tal on kahtlus ja tõendid, et avaliku teenistuse saamatuse tõttu on tekkinud tõsine oht rahvatervisele. Loodetavasti on sellest kasu niihästi võimalike puuduste kõrvaldamiseks kui ka ühtsema kriisimeeskonna kujunemisele.