:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
/nginx/o/2020/12/21/13541830t1h75c0.jpg)
- Töökohtade arv vähenes
- Kalev/Cramol tekkis eelarveväline lisakulu
- Pärnu ei andnud lätlastele raha juurde
- Fännimöll meelitas Ihringu Raplasse
Tänavu märtsis niitis koroonaviirus jalust maha paljud. Ootamatult jäi töökoha ja palgata ka suur osa korvpallureid, sest üle maailma peatati enamik liigasid sama hästi kui päevapealt. Krahhi mõju ulatus ka järgmisesse hooaega. Päris turvaliselt ei saa end ilmselt tunda veel mõnda aega.
Taskuhäälingus «Pihtas põhjas» ütles BC Kalev/Cramo abitreener Alar Varrak, et korvpalliturul toimuv pakkus talle üllatuse. Tundunuks loogiline, et keerulise olukorra tõttu lasevad mängijad veidi oma hinda alla, ent juhendaja nägi kohati lausa vastupidist tendentsi.
Postimees haaras sõnasabast kinni ning uuris, kas ja millised muutused toimusid Eesti klubides ja meie mängijatega.
Marten Lombiots: töökohtade arv vähenes
Eesti ainus FIBA-kategooria agent Marten Lombiots tõdes, et praegune aeg on uudne, kuid konkreetset mustrit pole mängijate turul seetõttu välja joonistunud. Pigem tuleb vaadata iga mängijaga seonduvat eraldi.
«Töökohtade arv kindlasti vähenes. Võib-olla seetõttu on [Varraku väites] mingi loogika. Head mängijad tunnetasid ehk ära, et on võimalik rohkem küsida,» arutles Lombiots.
«Aga mina seda ei tunnetanud. Mulle tuli klubidelt ka selliseid soove: leidke mulle mängija, kes on valmis tulema elamise ja söögi eest. Või kui varem pakuti palka 3000 eurot, siis nüüd 1200. Võib-olla Kalev/Cramo tasemel nii suurt kukkumist ei toimunud. Väikesed klubid kannatasid ehk rohkem.»
Tema sõnutsi tõmbasid paljud klubid kokku võõrmängijate arvelt. Kui enne oli leegionäre keskeltläbi neli, siis nüüd kaks, heal juhul kolm. «Võetud mängija palk ei kahanenud, aga vähenes välismängijate arv. Seal kajastub ka eelarve kukkumine,» märkis Lombiots.
/nginx/o/2020/12/21/13541833t1h60f6.jpg)
Peaaegu kümne aasta pikkuse kogemusega agendi portfelli nimekamad tegijad on Kalev/Cramo mängijad Kregor Hermet ja Tanel Kurbas. Vaatamata raskele olukorral aitas ta piiri taha ka ühe eestlase: Rait-Riivo Laane liitus Rumeenia klubi Miercurea Ciuciga.
Kuigi liikumine pealtnäha üsna tundmatu liiga lõpuotsa satsi tundus veidi ootamatu, pole Lombiots kriitikutega nõus. «Korvpalliinimesed teavad, et Rumeenia liiga on väga korralik. Julgen väita, et Eestist kindlasti kõvem. Poolale veel järele ei jõua, aga mõnest Kesk- ja Põhja-Euroopa liigast kindlasti tugevam,» ütles ta.
«Komplekteeritus ja esimese otsa satsides liikuvad rahad on väga head. Isegi keskmistes tiimides saavad kõik leegionärid rohkem palka kui parimad välismängijad Eestis, Kalev/Cramo välja jättes. Rait tegi ainuõige otsuse. Tal on väga hea võimalus silma jääda.»
Kokkuvõttes tõdeb Lombiots, et pandeemia tegi mängijad selgelt ettevaatlikumaks. Mõnel tema kliendil oli veel võimalus piiri taga õnne proovida, ent turvalisem näis jääda koju. Näiteks Saimon Sutt teeb väga korralikku hooaega Rapla võistkonnas.
Ramo Kask: agendid mängivad vastu
Kalev/Cramo komplekteerimisest kujunes mitmesugustel asjaoludel paras peavalu. Võistkond sai täisrivistuses kokku alles eile, mil Tallinna jõudis serblane Brano Djukanovic. Kõige rohkem närvirakke kulus aga pika mängija otsingutele.
Kristjan Kitsingu lahkumine septembris jättis tiimi tõsise augu. Sobivat pikka – eelistatult hea viskega suurt äärt – otsiti detsembri alguseni, kuni võistkonnaga liitus Maurice Kemp. Ta pole küll päris soovitud profiiliga, ent annab kindlasti vajaliku lisakäigu.
«Tihtipeale mängivad agendid ka veidi vastu. Põhimõtteliselt oleks mängija valmis tulema, aga salamisi oodatakse paremat pakkumist. Mõnel mängijal pole põhjust ka kuhugi kiirustada,» avas Kalev/Cramo mänedžer Ramo Kask tausta.
«Keeruline… Mõni oli juba juba tulemas, aga siis selgus, et agendid tegid head tööd ja sõlmiti leping näiteks Saksamaa klubiga. Rõhk oli pandud ühele mängijale. Tuli hakata otsast peale. Selline ring kordus mitmel puhul.»
Tema sõnutsi sooviti riske vältida ja kohe tuua kindel tegija. Nagu ikka, peab korvpalliturul paika, et pikkade valik on ahtam kui tagamängijate oma, mistõttu saab ka hinda üles kruttida. Samas tunnistas Kask, et võrreldes varasemaga ei täheldanud ta suurt muutust.
/nginx/o/2020/12/21/13541832t1hda78.jpg)
«Arvasime, et hinnad peaks langema. Aga jäid umbes samasse auku kui varem. Võib-olla on veidi madalamad. Samas üksikud mängijad ootavad maksimumlepingut – lõpuks korjab keegi ikka üles. Madalama pakkumisega ei võtagi mõned riske.»
Pärast keerulist starti on Kalev/Cramol koos üsna tummine koosseis. Iga päev arvestatakse 13 mängijaga, kuid vigastusest paranev Chavaughn Lewis enne uut aastat platsile ei naase. Kask ei salga, et eelarve on veidi lõhki – jooksvalt tuleb otsida lisaraha.
Üks suuri kuluartikleid on koroonaviiruse testid. Neid tuleb teha nii enne kui ka pärast VTB Ühisliiga mänge, mõnikord peab andma ka kordusproove.
«See polnud alguses [eelarvesse] sisse arvestatud. Partneri vahetusega saime veidi soodsamaks. Kotka tervisemaja oli valmis õlga alla panema: nemad ei võta sama suurt summat kui Synlab. Kokku tuleb lisakulu 50 000 – 80 000 eurot. Sellele peame katet otsima,» nentis mänedžer, kelle kinnitusel kahanes tiimi eelarve võrreldes mullusega umbes 25 protsenti.
Johan Kärp: kulud aina tõusevad
Pärnu Sadama võistkond valis võrreldes konkurentidega (vaid TalTechis pole leegionäre – J. J.) teistsuguse taktika. Riskide minimeerimiseks otsiti võõrmängijaid vaid lähiriikidest. Plaan õnnestus: suvepealinnas mängib kaks lätlast ja üks soomlane.
«Tekib teatud vahe: lätlased ja leedulased on kallimad kui ameeriklased. Aga mingil määral mängib rolli, et naabreid teame paremini. Teeme küll hästi taustatööd, aga mõnikord võib ikka midagi ebaõnnestuda,» nentis tiimi mänedžer Johan Kärp – seekord näiteks USA poole ei vaadatudki.
Pärnul sujusid suvel asjad õlitatult. Augusti lõpuks – septembri alguseks oli võistkond täielikult koos. Kindlust lisas tõik, et käed löödi mullu hästi mänginud lõunanaabrite Linards Jaunzemsi ja Lauris Blausiga. Võistkonda naasis aastase pausi järel Mihkel Kirves, Soomest hangiti Edon Maxhuni.
«Meil jäi lätlaste puhul hind täpselt samaks. Ütlesime kohe, et ei maksa kindlasti juurde. Aga soovisime kvaliteeti ja saime nad tahetud hinnaga,» selgitas Kärp.
«Edoni hind oli nii ja naa. Aga [peatreener] Heiko Rannulal oli tema kohta päris palju infot. Nad töötasid suvel koos Jukka Toijalaga, kel oli väga täpne ülevaade. Eelkõige on ta inimesena tore ja ka kõik muu sobis meile.»
Mänedžer ei salga, et pärast piiri taga veedetud hooaega oli Kirvese hind tõusnud. Mitmeaastase pausi järel tiimiga liitunud Robert Valge aga liitus vähemalt esimeseks poolaastaks «mõistliku summaga».
/nginx/o/2020/12/21/13541835t1hb917.jpg)
Kärp ei tunneta, et korvpalliturul oleks toimunud väga suured nihked. Küll aga tõdeb ta, et hooaja teiseks pooleks tuleb lisaressursse leida, sest väljaminekud kasvavad.
«Kulud vaikselt tõusevad ja klubi enda nõudmised samuti – tahame rohkem saavutada. Paratamatult kaasnevad sellega suuremad kulud. Otsin veel hooaja jooksul mõnd toetajat juurde,» märkis Kärp.
Ta loodab, et viirusest tulenevad piirangud leevenevad kiiresti. «Pärnus käib päris hästi pealtvaatajaid, oleme popid. Viimasest mängust Kalev/Cramoga kaotasime tühjade tribüünide tõttu palju piletitulu. Arvan, et see olnuks rekordtuluga mäng. Juba pitsitab – vaatame, kuidas edasi.»
Jaak Karp: tegime õiged otsused
Rapla Avis Utilitas valis selge joone: võistkonna komplekteerimist võetakse rahulikult. Põhimõtteliselt oli Pärnul võistkond koos, kui nad hõikasid välja esimese mängija. Ühest küljest sooviti kindlust eelarve suhtes, teiseks oodati mõne palluri hinna langemist. Tagantjärele võib öelda, et plaan toimis.
«Tuleb tunnistada, et tegime õiged otsused,» kinnitas mänedžer Jaak Karp.
Tõsi, sarnaselt Kalev/Cramoga otsiti pikka üsna kaua. Shaquille Doorson liitus alles novembri lõpus, ent sel olid selged põhjused. Oktoobri keskel lahkus ootamatult Fahro Alihodzic, asendajaga ei soovitud kiirustada.
«Ma ei ütleks, et hind oleks otsustamist eriti mõjutanud. Otsime ikka omas hinnaklassis mehi. Pärast Alihodzici lahkumist protsess venis, aga me lihtsalt ei leidnud enda soovidele vastavat mängijat,» arutles Karp, kelle sõnutsi tema mängijaturul märkimisväärset muutust ei märganud. «Kalev/Cramo otsib meist kaks-kolm korda kallimaid mängijaid. Sealt võib vahe sisse tulla.»
/nginx/o/2020/12/21/13541834t1h29ba.jpg)
Jahile mindi kindla nõudmisega: sooviti pikka, kes oleks tänavu mänginud. Vastasel juhul sattunuks suure tõenäosusega siia vormist väljas mängija.
Karp ei salga, et põhiline eesmärk on tulemus, kuid samal ajal soovitakse näidata ka ilusat korvpalli. Kui mullu panustati rohkem sügavamale koosseisule, siis tänavu on lõhe teravama tipu ja pingiotsa vahel üsna suur. Teadlik valik.
«Eelmisel aastal oli hea võistkond, aga me polnud eriti atraktiivsed, sest mõned välismaalased olid liiga keskpärased. Soovime tiimi, millel hoiaks lisaks meie enda toetajatele silma peal ka ülejäänud Eesti ja ka Läti publik. Tänavu tegime teadliku muudatuse,» selgitas Karp. «See loob ka olukorra, kus omad Rapla noored on treeneritele lähemal.»
Hästi tabati märki mängujuhi Mario Ihringuga, kindlaks liidriks toodi kogenud lätlane Roberts Freimanis.
«Mario on meie tavamängijate hinnaklassis. Kannatlikkus tasus ära. Alati on hulk mängijaid, kes lükkavad otsustamist edasi, lootes paremat. Ei ütle, et olime tagavara- või viimane variant, aga ta oli päris kaua turul. Lõpuks tuli valik teha. Sellepärast mahtus ta ka meie eelarvesse,» märkis mänedžer.
Sama kehtib ka Freimanise kohta: «Saime ta soodsamalt, kui saanuks keset suve. Pikad välismaalased on üldjuhul kõige kallimad.»
Eestlastest on kõige väärtuslikum Saimon Sutt. Karbi sõnutsi on Eesti koondise ringi kuuluvatel palluritel teatav kvaliteedimärk, mis omakorda tõstab hinda.
Tuleb tunnistada, et tegime õiged otsused.
Rapla mänedžer Jaak Karp hilisest komplekteerimisest.
Publiku puudumine vajutab Raplale kindlasti pitseri. Väidetavalt otsustas Ihring Rapla kasuks suuresti tänu saalis toimuvale möllule. Samas tõdes Karp, et tänavu ta piletitulule väga lootma ei jäänudki. Sellele vaatamata teeb tühjade või hõredate tribüünide ees mängimine meele mõruks.