AK ⟩ Kümnend, mil usaldus katki läks

Pildil Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja Mihkel Solvak. Foto: Margus Ansu

Viimase kümne aastaga on eestlaste usaldus oma riigi institutsioonide vastu kasvanud. Suurem usaldus aga tähendab vähem korruptsiooni, kuritegevust, pikemat eluiga ja -kvaliteeti, kirjutab Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur Mihkel Solvak.

Usaldus on esmapilgul üsna raskesti defineeritav termin. Lihtsustatult võib seda defineerida eeldusena, et teine pool täidab mingit meile olulist ülesannet, ilma et meil oleks võimalik seda teist poolt otseselt kontrollida või kindlaks teha, kas seda ülesannet korrektselt täidetakse.

Usalduse roll on seega keskne ühiskonna sujuvaks toimimises. Kui usaldust ei ole, on vaja kontrollida, ning kontrollimine on lisakulu, kallis ja aeganõudev. See kehtib nii igapäevases inimsuhtluses, äripartneritevaheliste tehingute võimaldamises kui ka riigi ja kodaniku vahelises läbikäimises. Kui usume, et valitsus tegutseb võitluses uue koroonaviirusega ausalt ja meie kõigi elu ja tervise huvidest lähtudes, siis me ka järgime raskeid piirangureegleid ning toome selleks vajalikke ohvreid, pidades sel aastal vaiksed jõulud.

Uuringud näitavad, et kõrgema inimestevahelise usalduse ning kodaniku ja riiklike institutsioonide vahelise usalduse tasemega ühiskonnad on jõukamad, vähem korruptiivsed, seal on väiksem kuritegevus, inimeste eluiga on pikem ja elukvaliteet parem. Usaldus ise jõukust juurde ei too, kuid on oluline jõukuse kasvu eeldus. On empiiriliselt näidatud, et kaitstud omandi ja õiguskindluse olukorras kasvab ühiskondlik jõukus kiiremini ja see on ühtlasemalt jaotunud. Ehk kui me saame usaldada riiki meie omandi puutumatuse tagamisel ega pea muretsema meelevaldse riigivõimu või karistamatute äripartnerite pärast, toimib meie ühiskond tõhusamalt, teeme rohkem äri, muretseme vähem, elame paremini.