Skip to footer
Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Kriisiaja kasulik pool: 20 õppetundi 2020. aastast (3)

2020 aastal kogetud šokk viis mitmed harjumused massidesse. Looduses lonkimist, taliujumist ja iseseisvat treenimist on tänaseks enamik proovinud. Aga mida kasulikku veel õppisime? Rõõmsad taliujujad Pirital teavad, et pole paremat moodust tugevdada tervist, vabaneda stressist ning püsida igavesti noor.

Hirmus aasta! Kriisiaasta. Raske aasta. Kuid kõik sõltub sellest, millise filtriga vaadata. Lõppeval aastal saime ka hulga väärtuslikke õppetunde, mida elu meile muul moel poleks kunagi andnud. Nii et on, mille eest tänulik olla.

1. Loodus

Alati on neid, kelle meelismeelelahutus on metsas või rabas käimine. Kuid ajal, mil paljud harjumuspärased võimalused ära lõigatud, leidsid korraga tee loodusse needki, kel see vahepeal meelest läks. Juurte vastu sõdida pole mõtet – eestlase religioon, meditatsioon ja energiapank on loodus, mis pühib peast kõik muremõtted. Ärme taasleitud püha tõde nüüd unusta ja hoiame seda vara, mis hädasti ühist hoidmist vajab.

Rabad ja matkarajad tõmbasid sel aastal rahvast magnetina. Mõnel pool tulid lausa massid metsa alla kokku.

2. Kodu

Kiirel ajal laekus kurnatud kuju koju, külitas natuke ja kihutas edasi. Pikemalt paigal olles alguses kirud, et tormata ei saa. Siis hakkad märkama, kuidas koduski on tegevust küllaga! Käeliselt meelestatud asusid näiteks rõõmuga remontima, ning kui kogu maailm seisab, saab sellest suurepärase eduelamuse – miski liigub, ma olen vajalik, ma saan hakkama.

Kodust sai taas elu keskpunkt.

3. Teamsi kohtumised

Kaugtöö võimalused olid kasutusvalmis oi kui ammu! Töövahendid olid tõhusad, toimivad, testitud ja suuresti lausa tasuta, aga kellegi käsi ei tõusnud eemalt ühenduma. Ikka sõideti pikki tunde, et ühise laua taha istuda. Koroona lõi sundolukorra, kus kõik pidid veebikohtumiste kunsti üleöö käppa saama. Jah, nüüd on välja ujunud, et raju kasutuse käigus on pea kõigil keskkondadel varuks omad arengukohad ja vimkad, kuid kaugelt saab jutud räägitud, kokkulepped sõlmitud ja asjad aetud. Lendamine, mida varmalt õigustati, polegi vältimatu!

Koolitunnid, kohtumised ja peod – kõik toimusid ekraani vahendusel. Kuid lõppevast aastast saame kaasa võtta veel palju olulisemaid õppetunde. Väärtushinnangutes tehti põhjalik audit.

4. Kaugkoolitunnid

Seda, et lapsed enam koolimajas ei kohtu, vaid igaüks omal vastutusel kodusel lauanurgal õppetöö valmis nikerdavad, poleks aasta eest keegi võimalikuks pidanud. Pedagoogidele oli see väga nõudlik väljakutse, eeskätt tuli leida viis, kuidas eemalolevate tuulepeade huvi ja indu üleval hoida, õiges annuses innustada, tagant utsitada ja kontrollida. Koolid ja lapsed tulid uues olukorras toime väga erinevalt, mõni süttis stressis kui säraküünal, teine saavutas elu tugevamaid tulemusi. Kuid kindel on see, et lapsed said väärtusliku iseseisva töö ja vastutamise kogemuse.

Kui suured sõpruskonnad koguneda ei saa, on see võimalik veebis.

5. Zoomi peod

Sõpradega kohtumine – me ei teadnudki, kui hädavajalik osa elust see on! Ja mis sa teed, kui kohtuda ei saa? Leiad võimaluse olla kaugel ja ikkagi lähedal. Peamine on keskendumisvõime ja kohaloleku oskus. Tõsi, näost näkku energiavahetus on midagi hoopis muud, kuid inimliku kontakti saab ka kaugelt. Milline horisontide avanemine neile, kes sunnitult eraldi, olgu siis haiglavoodis, hooldekodus või piiri taga. Korraga olid võrdse surve all kõik. Ja mis selgus – head sõbrad jäävad ka eemal olles alles, kuid pelgalt ekraani kaudu uusi, sügavaid ja tõeliselt usalduslikke suhteid ei loo. Olgu töös või eraelus.

6. Kätepesu

Titest peale teame, et käsi tuleb pesta, kuid kunagi varem pole seda tehtud niisuguse maniakaalse innuga nagu nüüd. Vihje: desovahendid ja vesi kuivatavad ja koormavad nahka hirmsal kombel. Koroonaaja käed tahavad igal õhtul ka kõhutäit kreemi saada.

Käsi pesta on alati olnud mõistlik. Elu õpetas õige karmil moel, et see on ka vältimatu.

7. Iseseisev aja planeerimine

Kui korraga varisesid kokku kõik abistavad päevastruktuurid, sai üleöö selgeks, kui hästi keegi seda omal käel oskab. Meisterplaneerijad ei teinud teist nägugi – liigendasid päeva ja töö lendas libedalt, olgu või kodusel trepinurgal tehtuna. Lapsed on õppimisele häälestunud ja said samuti üks-kaks hakkama. Kuid arvestatav hulk mugavustsoonis tukkujaid, kes ootavad, et ümbrus neid nügiks, jäid jänni. Varasem päevarütm sulas kokku arusaamatuks amorfseks känkraks... Aga on ju hea, et tuli välja, kus kellegi arengukoht on?

8. Iseseisev treenimine

Innustava treeneri tuules saab ka laisk inimene vormis püsida. Kui trennisaalis sõbrad ees, on ju puhas rõõm kangi tirida. Koroonaaeg tegi klaariks, kuidas on lood isikliku motivatsiooniga. Põhjus, miks keegi liigutab, pani paika ka viitsimise määra. Kuid vaimset tervist suutsid paremini säilitada need, kes miskit füüsilist tegid.

Egle Eller-Nabi propageerib kirglikult tervislikke harrastusi – ärgitab kodus treenima ning talvel ujuma minema.

9. Hobiaiandus, hoidistamine ja veiniteod

Oma kätega teha ja tulemust näha – see on palsam eestlase praktilisele talupojamõistusele. Kuid sõrmedega mullas sonkimine on ka teraapiavorm. Hulk eluvõõraid tegelasi leidis sel aastal taasühenduse maaga, tegi paar peenart, võttis kanad, keetis moosid, pani toanurka koduveini mulksuma. Kõige lihtsam viis tekitada endale tunne – elu on normaalne!

Korraga avastas ka hulk linnainimesi aianduse võlud, pildil Kerli Kose kasvuhoone.

10. Taliujumine massidesse

Eesti taliujumise tava ulatub kaugele ajalukku ning huvilisi on leidunud alati. Kuid koroonaga kärgatas pauk ja tõhusalt tervist turgutav harrastus murdis massidesse. Levis vuhinal nagu viirus – kes proovis, jäigi käima ning võttis sõbradki kaasa. Tugeva tervise ja rõõmsa meelega eestlasi on varsti rohkem kui kunagi varem!

Eesti taliujujad võtsid osa maailmameistrivõistlustest Sloveenias.

11. Maski kandmine

Õppisime maski valima, kasutama, hooldama ja ette panema. Alles varakevadel tundus see raketiteadus, nüüd saavad lapsedki hakkama. Loodame siiski, et see oskus püsivalt vajalikuks ei osutu.

Maski kandmine on osa viisakusest kaaslaste vastu, hooliv rahvas bussi ootamas.

12. Pere on eelis

Korraga sai eriliselt selgeks, kui suur eelis on perekond! Lapsed kodus, kes varem vahel ka tüütuse ja kohustusena näisid – see on ju jackpot! Seltskond ja suhtlemisvõimalus omast käest võtta! Kui kontaktid leibkondadega piirati, said kõige valusamini pihta üksikud inimesed.

Perekond on eelis – inimlik lähedus, soojus, seltskond ja suhtlemisvõimalus.

13. Vanad lähemal kui enne

Riskirühm on eakad, nii et hoolivad lapsed neile ülearu tihti külla ei roni. Kuid paljud ei teinud seda varemgi liialt agaralt. Vanade hoidmine tõusis esile ja mõnigi memm poetas tänulikult, et talle polegi enne nõnda palju helistatud ja uuritud, kuidas tervis ja muidu läheb. Omasid tuleb hoida ja tänulik olla, kui nad elus. Enam ei mõtle keegi nii, et küll kunagi mõtlen vanaisa peale, praegu on tööd liiga palju, pole aega...

Õnnelik värske vanaisa Rein Org lastelaste Lilli ja Lauraga.

14. Veebišoping

Netiavarustes ostlemine pole midagi uut, aga hulk rahvast eelistas ikkagi ise poodi minna ning asju katsuda, uurida ja nuuskida. Korraga ostlevad ekraanil ka need, kes varem sõrad vastu ajasid. Toidukorvidki on salvestatud ja piimapakke tassib kuller. Kes soovib, saab hakkama nii, et ei tõsta poodi varbaotsagi.

15. Toidu tellimine

Nutikad restod hoidsid nina vee peal just kodutellimuste abil. Välja sööma minek on tegelikult elamusrikas rituaal, isegi kui keegi koju sama kvaliteediga toidu tassib, pole tunne sama. Aga see on ju mugav! Laisad lahendused on alati tulnud selleks, et jääda.

Kullereid pole linnapildis kunagi varem sama arvukalt saginud.

16. Jalgrataste buum

Ühistranspordis keegi alati köhib. Taksos pole aimugi, kes seal enne istus. Jala jäävad mõned käigud kaugeks. Ideaalne lahendus on jalgratas! Ratturite hulk kasvas koroonakevadel kõigis Eesti linnades plahvatuslikult. Roheline, pead klaariv ja kehakuju normis hoidev viis igapäevaasju ajada võiks nii populaarseks jäädagi.

Jalgrattabuum haaras korraga nii väikesi kui suuri. Kogu linn sai rohehingelisi rattal liiklejaid täis.

17. Loovuse kasv

Kunst pole vaid kunstnikele, loovust leidub igaühes. Kõige õnnelikumalt elavad koroonaaja üle need, kes rapsimisest vabaneva energia loovusse või enesearengusse suunavad. Tee, mida tehes süda laulab. Vahet pole, kas oskad või mitte – proovi! Avasta! Üks maalib, teine kirjutab muusikat, kolmas koob, neljas õpib keeli... võimalused on piiritud.

Näitleja ja lavastaja Hendrik Toompere on üks sadadest sootuks teise eluala inimestest, kes krantiiniajal avastas maalimise.

18. Asendusreisid

Uudishimu ja seiklusjanu ei kustu inimestes ka siis, kui reisimine raskemaks muutub. Kurvastamise asemel kukkusid rõõmsameelsemad ruttu asendusreisidega tegelema – olgu see rännak eksootiliste köökide, muusikarütmide või aroomide kaudu. Mõni korraldas muljeõhtu mõnest erilisest reisist, teine sorteeris ära kümme aastat kõvakettal tolmu kogunud reisifotod.

Tuuli Roosma tempokad ja siirad reisisaated võtavad vaatajad kaasa ajal, kui kusagile ei pääse. Kuid reisida saab ka maitsete maailma kaudu, Villa Thai viib Taimaale ja Indiasse.

19. Näost näkku aja väärtustamine

Varasemal nutukooril, et inimesed ei oska enam koosolemist hinnata ja nohistavad igaüks omas telos, on lõpp peal – see probleem haihtus plaksuga kui seebimull. Silmast silma aeg sai tõelise väärtuse tagasi ning ükski loll ei raiska niisugust luksust enam kõrvalise ja sisutühja ekraanikaapimise peale.

20. Väärtushinnangute audit

Karm aeg lõi kaardid halastamatult lauale. Endale enam valetada ei saanud ja korrapealt selgus, kuhu teel ollakse, mida oluliseks peetakse ning mille nimel rassitakse. Kui ebaoluline mudru, näimine ja enesepetmine korraga elust kadusid, tekkis paljudel tühi tunne. Kuid rõõmustagem – see on ideaalne võimalus täita ruum päriselt väärtuslike ja ehtsate asjadega.

2020 õpetas hindama seda, mis elus päriselt väärtuslik - tervis, loodus ja soojad suhted inimeste vahel.
Kommentaarid (3)
Tagasi üles