:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/12/24/13546331t1h97c7.jpg)
Hirmus aasta! Kriisiaasta. Raske aasta. Kuid kõik sõltub sellest, millise filtriga vaadata. Lõppeval aastal saime ka hulga väärtuslikke õppetunde, mida elu meile muul moel poleks kunagi andnud. Nii et on, mille eest tänulik olla.
1. Loodus
Alati on neid, kelle meelismeelelahutus on metsas või rabas käimine. Kuid ajal, mil paljud harjumuspärased võimalused ära lõigatud, leidsid korraga tee loodusse needki, kel see vahepeal meelest läks. Juurte vastu sõdida pole mõtet – eestlase religioon, meditatsioon ja energiapank on loodus, mis pühib peast kõik muremõtted. Ärme taasleitud püha tõde nüüd unusta ja hoiame seda vara, mis hädasti ühist hoidmist vajab.
/nginx/o/2020/12/24/13546322t1h5b43.jpg)
2. Kodu
Kiirel ajal laekus kurnatud kuju koju, külitas natuke ja kihutas edasi. Pikemalt paigal olles alguses kirud, et tormata ei saa. Siis hakkad märkama, kuidas koduski on tegevust küllaga! Käeliselt meelestatud asusid näiteks rõõmuga remontima, ning kui kogu maailm seisab, saab sellest suurepärase eduelamuse – miski liigub, ma olen vajalik, ma saan hakkama.
/nginx/o/2020/12/24/13546325t1h4949.jpg)
3. Teamsi kohtumised
Kaugtöö võimalused olid kasutusvalmis oi kui ammu! Töövahendid olid tõhusad, toimivad, testitud ja suuresti lausa tasuta, aga kellegi käsi ei tõusnud eemalt ühenduma. Ikka sõideti pikki tunde, et ühise laua taha istuda. Koroona lõi sundolukorra, kus kõik pidid veebikohtumiste kunsti üleöö käppa saama. Jah, nüüd on välja ujunud, et raju kasutuse käigus on pea kõigil keskkondadel varuks omad arengukohad ja vimkad, kuid kaugelt saab jutud räägitud, kokkulepped sõlmitud ja asjad aetud. Lendamine, mida varmalt õigustati, polegi vältimatu!
/nginx/o/2020/12/24/13546321t1h8d54.jpg)
4. Kaugkoolitunnid
Seda, et lapsed enam koolimajas ei kohtu, vaid igaüks omal vastutusel kodusel lauanurgal õppetöö valmis nikerdavad, poleks aasta eest keegi võimalikuks pidanud. Pedagoogidele oli see väga nõudlik väljakutse, eeskätt tuli leida viis, kuidas eemalolevate tuulepeade huvi ja indu üleval hoida, õiges annuses innustada, tagant utsitada ja kontrollida. Koolid ja lapsed tulid uues olukorras toime väga erinevalt, mõni süttis stressis kui säraküünal, teine saavutas elu tugevamaid tulemusi. Kuid kindel on see, et lapsed said väärtusliku iseseisva töö ja vastutamise kogemuse.
/nginx/o/2020/12/24/13546323t1hfa01.jpg)
5. Zoomi peod
Sõpradega kohtumine – me ei teadnudki, kui hädavajalik osa elust see on! Ja mis sa teed, kui kohtuda ei saa? Leiad võimaluse olla kaugel ja ikkagi lähedal. Peamine on keskendumisvõime ja kohaloleku oskus. Tõsi, näost näkku energiavahetus on midagi hoopis muud, kuid inimliku kontakti saab ka kaugelt. Milline horisontide avanemine neile, kes sunnitult eraldi, olgu siis haiglavoodis, hooldekodus või piiri taga. Korraga olid võrdse surve all kõik. Ja mis selgus – head sõbrad jäävad ka eemal olles alles, kuid pelgalt ekraani kaudu uusi, sügavaid ja tõeliselt usalduslikke suhteid ei loo. Olgu töös või eraelus.
6. Kätepesu
Titest peale teame, et käsi tuleb pesta, kuid kunagi varem pole seda tehtud niisuguse maniakaalse innuga nagu nüüd. Vihje: desovahendid ja vesi kuivatavad ja koormavad nahka hirmsal kombel. Koroonaaja käed tahavad igal õhtul ka kõhutäit kreemi saada.
/nginx/o/2020/12/24/13546332t1h7f86.jpg)
7. Iseseisev aja planeerimine
Kui korraga varisesid kokku kõik abistavad päevastruktuurid, sai üleöö selgeks, kui hästi keegi seda omal käel oskab. Meisterplaneerijad ei teinud teist nägugi – liigendasid päeva ja töö lendas libedalt, olgu või kodusel trepinurgal tehtuna. Lapsed on õppimisele häälestunud ja said samuti üks-kaks hakkama. Kuid arvestatav hulk mugavustsoonis tukkujaid, kes ootavad, et ümbrus neid nügiks, jäid jänni. Varasem päevarütm sulas kokku arusaamatuks amorfseks känkraks... Aga on ju hea, et tuli välja, kus kellegi arengukoht on?
8. Iseseisev treenimine
Innustava treeneri tuules saab ka laisk inimene vormis püsida. Kui trennisaalis sõbrad ees, on ju puhas rõõm kangi tirida. Koroonaaeg tegi klaariks, kuidas on lood isikliku motivatsiooniga. Põhjus, miks keegi liigutab, pani paika ka viitsimise määra. Kuid vaimset tervist suutsid paremini säilitada need, kes miskit füüsilist tegid.
/nginx/o/2020/12/24/13546327t1hfe8d.jpg)
9. Hobiaiandus, hoidistamine ja veiniteod
Oma kätega teha ja tulemust näha – see on palsam eestlase praktilisele talupojamõistusele. Kuid sõrmedega mullas sonkimine on ka teraapiavorm. Hulk eluvõõraid tegelasi leidis sel aastal taasühenduse maaga, tegi paar peenart, võttis kanad, keetis moosid, pani toanurka koduveini mulksuma. Kõige lihtsam viis tekitada endale tunne – elu on normaalne!
/nginx/o/2020/12/24/13546333t1h24d1.jpg)
10. Taliujumine massidesse
Eesti taliujumise tava ulatub kaugele ajalukku ning huvilisi on leidunud alati. Kuid koroonaga kärgatas pauk ja tõhusalt tervist turgutav harrastus murdis massidesse. Levis vuhinal nagu viirus – kes proovis, jäigi käima ning võttis sõbradki kaasa. Tugeva tervise ja rõõmsa meelega eestlasi on varsti rohkem kui kunagi varem!
/nginx/o/2020/02/17/12947314t1h68ec.jpg)
11. Maski kandmine
Õppisime maski valima, kasutama, hooldama ja ette panema. Alles varakevadel tundus see raketiteadus, nüüd saavad lapsedki hakkama. Loodame siiski, et see oskus püsivalt vajalikuks ei osutu.
/nginx/o/2020/12/24/13546335t1hdd44.jpg)
12. Pere on eelis
Korraga sai eriliselt selgeks, kui suur eelis on perekond! Lapsed kodus, kes varem vahel ka tüütuse ja kohustusena näisid – see on ju jackpot! Seltskond ja suhtlemisvõimalus omast käest võtta! Kui kontaktid leibkondadega piirati, said kõige valusamini pihta üksikud inimesed.
/nginx/o/2020/12/24/13546326t1h5939.jpg)
13. Vanad lähemal kui enne
Riskirühm on eakad, nii et hoolivad lapsed neile ülearu tihti külla ei roni. Kuid paljud ei teinud seda varemgi liialt agaralt. Vanade hoidmine tõusis esile ja mõnigi memm poetas tänulikult, et talle polegi enne nõnda palju helistatud ja uuritud, kuidas tervis ja muidu läheb. Omasid tuleb hoida ja tänulik olla, kui nad elus. Enam ei mõtle keegi nii, et küll kunagi mõtlen vanaisa peale, praegu on tööd liiga palju, pole aega...
/nginx/o/2020/12/24/13546336t1h05cf.jpg)
14. Veebišoping
Netiavarustes ostlemine pole midagi uut, aga hulk rahvast eelistas ikkagi ise poodi minna ning asju katsuda, uurida ja nuuskida. Korraga ostlevad ekraanil ka need, kes varem sõrad vastu ajasid. Toidukorvidki on salvestatud ja piimapakke tassib kuller. Kes soovib, saab hakkama nii, et ei tõsta poodi varbaotsagi.
15. Toidu tellimine
Nutikad restod hoidsid nina vee peal just kodutellimuste abil. Välja sööma minek on tegelikult elamusrikas rituaal, isegi kui keegi koju sama kvaliteediga toidu tassib, pole tunne sama. Aga see on ju mugav! Laisad lahendused on alati tulnud selleks, et jääda.
/nginx/o/2020/12/24/13546338t1h838d.jpg)
16. Jalgrataste buum
Ühistranspordis keegi alati köhib. Taksos pole aimugi, kes seal enne istus. Jala jäävad mõned käigud kaugeks. Ideaalne lahendus on jalgratas! Ratturite hulk kasvas koroonakevadel kõigis Eesti linnades plahvatuslikult. Roheline, pead klaariv ja kehakuju normis hoidev viis igapäevaasju ajada võiks nii populaarseks jäädagi.
/nginx/o/2020/12/24/13546341t1hf64a.jpg)
17. Loovuse kasv
Kunst pole vaid kunstnikele, loovust leidub igaühes. Kõige õnnelikumalt elavad koroonaaja üle need, kes rapsimisest vabaneva energia loovusse või enesearengusse suunavad. Tee, mida tehes süda laulab. Vahet pole, kas oskad või mitte – proovi! Avasta! Üks maalib, teine kirjutab muusikat, kolmas koob, neljas õpib keeli... võimalused on piiritud.
/nginx/o/2020/12/24/13546339t1h31dd.jpg)
18. Asendusreisid
Uudishimu ja seiklusjanu ei kustu inimestes ka siis, kui reisimine raskemaks muutub. Kurvastamise asemel kukkusid rõõmsameelsemad ruttu asendusreisidega tegelema – olgu see rännak eksootiliste köökide, muusikarütmide või aroomide kaudu. Mõni korraldas muljeõhtu mõnest erilisest reisist, teine sorteeris ära kümme aastat kõvakettal tolmu kogunud reisifotod.
/nginx/o/2020/12/24/13546340t1h03de.jpg)
19. Näost näkku aja väärtustamine
Varasemal nutukooril, et inimesed ei oska enam koosolemist hinnata ja nohistavad igaüks omas telos, on lõpp peal – see probleem haihtus plaksuga kui seebimull. Silmast silma aeg sai tõelise väärtuse tagasi ning ükski loll ei raiska niisugust luksust enam kõrvalise ja sisutühja ekraanikaapimise peale.
20. Väärtushinnangute audit
Karm aeg lõi kaardid halastamatult lauale. Endale enam valetada ei saanud ja korrapealt selgus, kuhu teel ollakse, mida oluliseks peetakse ning mille nimel rassitakse. Kui ebaoluline mudru, näimine ja enesepetmine korraga elust kadusid, tekkis paljudel tühi tunne. Kuid rõõmustagem – see on ideaalne võimalus täita ruum päriselt väärtuslike ja ehtsate asjadega.
/nginx/o/2020/12/24/13546334t1h340b.jpg)