Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Kodanikupalga euroalgatus kogub toetusallkirju loiult

Kodanikupalk peaks tulevikus tagama vähemalt minimaalse sissetuleku kõigile. Pilt on illustreeriv FOTO: Aldo Luud/Õhtuleht

Kodanikupalga euroalgatusel on vajalikust miljonist puudu lõviosa, nimelt on üle euroliidu kogunenud vaid 82 600 allkirja – neist 900 Eestist.

Samas on algatus üleval veel kuni järgmiste jõuludeni, sest pandeemia tõttu pikendas Euroopa Komisjon allkirjakorje lõpptähtaega kolme kuu võrra kõigil Euroopa kodanikualgatustel, mille allkirjakampaaniad olid 1. novembri seisuga käimas.

Euroopa algatusele tingimusteta põhisissetuleku ehk kodanikupalga asjus allkirjade kogumise viimane päev on seega järgmise aasta 25. detsember. Vajadusel võivad korraldajad kampaania ka varem lõpetada – seda näiteks juhul, kui vajalik arv allkirju enne tähtaega kokku saadakse. Keskööks vastu 27. detsembrit oli üle Euroopa Liidu kogutud ligi 82 600 allkirja, sealhulgas Eestist 900. Kui allkirju on kokku miljon või rohkem ning vähemalt seitsmes riigis ületab nende arv rahvusliku künnise, on Euroopa Komisjon kohustatud algatuses tehtud ettepanekuga töötama.

Algatuses «Tingimusteta põhisissetulekud kogu ELis» taotletakse, et Euroopa Komisjon teeks oma pädevuse piires ettepaneku võtta liikmesriikides kasutusele kodanikupalk. Algatuse registreerimisotsuse järgi võib selleks olla näiteks ettepanek, et Euroopa Liidu Nõukogu sõnastaks asjakohased majanduspoliitilised üldsuunised. Kodanikupalga kasutuselevõtu üksikasjad otsustab aga iga liikmesriik ise.  

Nagu märkis Euroopa kodanikualgatuse Eesti koordinaator Jaanus Nurmoja, on vajaliku allkirjahulga kokkusaamine kõige olulisem, isegi tähtsam kui see, mismoodi Euroopa Komisjon algatusele vastab – seda nii sisulisele debatile hoo andmiseks kui ka seetõttu, et kampaanialt oodatakse julgustavat sõnumit kodanikupalga liikumistele väljaspool Euroopa Liitu.

«Igal juhul on tegemist tõsise allkirjameeleavaldusega, mis näitab, et iseäranis arvestades nüüdse pandeemia põhjustatud olukorda, peaksid Euroopa Liit ja liikmesriigid seadma institutsioonide asemel esikohale oma kodanike heaolu ja seda tegudega, mitte nõukogude stiilis paljasõnaliste loosungitega à la «kõik inimese heaks»,» sõnas Nurmoja. «Ja sõltumata üldtulemusest võib ka ühe või teise riigi häältesaak eraldi võetuna olla näitaja.»

Algatuses küll otsesõnu koroonapandeemiale ei viidata, kuid aktivistid on ka selles kampaanias rõhutanud, et elementaarse väärika toimetuleku tagamine üksikisikule tagab omakorda stabiilsuse neile ettevõtetele, mille tegutsemine on igapäevaselt vajalik ka kriisi ajal, muutes samas mittevajalikuks riigi palgatoetuse, kuna kõigi toimetulek on tagatud ja uksi sulgevatel ettevõtetel pole siis mõtet oma töötajatele kodus istumise eest raha maksta.

Üle-euroopaline eksperiment

Paralleelselt Euroopa kodanikualgatusega on osa aktiviste kutsunud Hollandis ellu vabaühenduse UBI4ALL ning käivitanud kogu Euroopa Liitu hõlmava eksperimendi, mille käigus loositakse vastavalt võimalustele aeg-ajalt kellelegi välja aastane kodanikupalk 800 eurot kuus. Loosimisel osalemise ainsaks eelduseks on enda registreerimine. Osaleja peab olema vähemalt 16-aastane ELi püsielanik. Projekt käivitati novembri keskel. Hetkel on annetustest loosimisfondi kogunenud 4411 eurot, loosimise toimumiseks on vaja 9600 eurot. 800 eurot kuus on ligilähedane Euroopa Liidu riikide keskmisele suhtelise vaesuse piirile. Samas suurusjärgus on suhtelise vaesuse piir Itaalias ja Hispaanias.

Eesti koordinaator juhtis samas tähelepanu Euroopa kodanikualgatuste põhimõttelisele erinevusele võrreldes petitsioonidega populaarsetes keskkondades nagu wemove.eu või change.org.

«Euroopa kodanikualgatusel on ametlik staatus, edu korral on sellega arvestamine ELi institutsioonidele kohustuslik. Seetõttu läbivad allkirjad liikmesriikide vastavates asutustes range kontrolli tagamaks, et ühe isiku poolt oleks antud vaid üks toetusavaldus ning et tal oleks selleks õigus. Teistes keskkondades seda tagada ei saa,» selgitas Nurmoja.  «Näiteks kevadel wemove.eu portaalis avaldatud petitsioon hädaolukorra põhisissetuleku kohta oli tol hetkel parim viis pandeemiale reageerimiseks ja surve avaldamiseks poliitikutele – ning see kogub siiani allkirju –, kuid samas pole Euroopa Parlamendi liikmetel mingit otsest kohustust sellega rohkem arvestada kui näiteks tänavameeleavaldustega.»

Aprilli lõpus panid Eesti aktivistid portaalis CitizenOS tähtajatu online-meeleavaldusena lisaallkirju koguma ka ühe juba valitsusele saadetud avaliku kirja, milles tehti konkreetseid ettepanekuid kodanikupalga kasutuselevõtuks Eestis, kusjuures pakutud suurusevariantidest kaks: 343 ja 388 eurot kuus – lähtusid justiitsministeeriumi tellitud uuringust pealkirjaga «Lapse vajaduspõhine miinimumelatis». Selle toetuseks saab anda vaid digiallkirju, mis tagab, et iga toetuseavaldaja kohta on vaid üks allkiri. Alates juuni lõpust pole selle kirjaga seoses aktiivseid kampaaniaid toimunud ning võrreldes Euroopa kodanikualgatusega on see ka tagaplaanil, kuid allkirju on siiski lisatud ja hetkel on neid 325.

Osa Euroopa kodanikualgatusi sai ajapikendust tagasiulatuvalt, seda juhul, kui nende allkirjakorje 1. novembril veel toimus, kuid lõppes enne 17. detsembrit. Nende hulgas on näiteks algatus Euroopa omariikluseta põliskultuuride kaitseks, millel on küll allkirju üle miljoni, kuid rahvuslik kvoot täidetud vaid kuues riigis seitsmest vajalikust. Algatusel «Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika» on viiest allkirjast neli pärit Ungarist, kus neid on kogutud üle 800 000. Rahvusliku kvoodi on ületanud ka Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia, Leedu ja Rootsi. 

Tagasi üles
Back