Juhtkiri ⟩ Uus rinne koroona vastu

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Vaktsineerimine on vabatahtlik isegi meditsiinitöötajatele
• Kui vaktsiini kõrvalmõjud on harvad, kasvab ka usaldus vaktsiini vastu
• Poole aasta pärast võiks olla enamus Eesti inimesi vaktsineeritud

Eile algas Eestis vaktsineerimine koroonaviiruse vastu ja tänasest kehtivad uued, karmimad piirangud kogunemistele. Kuigi koroonavaktsiini saabumist kujutati mitmel pool Euroopas vaat et jõuluõnnistusena, ei ole vaktsineerimisest pandeemiale kiiret leevendust oodata.

Esiteks ei jätku seda esialgu kõigile. Esimesest saadetisest, mis Eestisse saabus, saab vaktsineerida veidi alla 5000 inimese. Teiseks on koroona kahtlemata salakaval viirus, mis levib märkamatult ja kiiresti. Laupäeval Imastu hooldekodus avastatud koroonakoldes andsid pärast ühe töötaja haigestumist peaaegu kõik hooldekodu elanikud ja pool personalist positiivse koroonaproovi. Seda vaatamata seni kehtinud meetmetele.

Samuti pole viiruse vastu võitlemiseks üht ja kindlalt toimivat meetodit. Veel sügisel tõstsime eeskujuliku koroonatõrje eest esile Lätit. Kuigi Lätis on niihästi valitsus kui ka rahvas suhtunud koroonapiirangutesse palju tõsisemalt kui meie, on seal praegu üle 1000 patsiendi haiglas ja ööpäevane surnute rekordarv jõudis 44ni.

Ka Eestis on haiglad täitunud kiiresti ja hullema ärahoidmiseks on ranged piirangud Harju- ja Ida-Virumaal õigustatud. Samuti võimaldab vaktsineerimise kiire alustamine kaitsta meedikuid, kelle tervisest sõltub kogu tervishoiusüsteemi töövõime.

Haiglad on täitunud kiiresti, mistõttu on uued koroonapiirangud õigustatud. Vaktsineerimine aitab kaitsta meedikuid, kellest sõltub tervishoiusüsteemi töövõime.

Arstid on riskirühm, sest neil, kelle kokkupuude viirusega on olnud kestvam, on suurem tõenäosus põdeda haigust raskelt. Eesti 207 koroonaohvrist on kaks meditsiinitöötajad: Kuressaare haigla hooldustöötaja ning Narva haigla anestesioloogia- ja intensiivraviosakonna juhataja. Loodetavasti jäävad nad tänu vaktsineerimisele ainsateks Eesti meedikuteks, kes oma tööga seotud koroonariski tõttu elu on kaotanud.

Kohati on vaktsineerimisega seotud infovoog muutunud groteskseks – poliitikud tervitavad oma kõnedes vaktsiini saabumist peaaegu nagu lunastust. Sündmusest võtab viimast ka meedia, nii et esimesi vaktsineeritavaid ümbritseb tihe ajakirjanike ja fotograafide pilv, milles 2+2-reeglit eriti ei järgita. Kohtla-Järve esimesele vaktsineeritule, arst-resident Jelena Rozinkole tundus see hirmutavam kui uue vaktsiini võimalikud kõrvalmõjud.

Vaktsiin on siiski vabatahtlik isegi meditsiinitöötajatele, kuigi sellest loobujate hulk eesliinitöötajate seas saab olema tõenäoliselt väga väike. Igal juhul respekteeritakse inimese valikut ja korraldatakse töö ringi nii, et minimeerida vaktsineerimisest loobunud meediku võimalusi puutuda kokku nakatunutega, kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik Postimehele.

Elanikkonnas laiemalt on vaktsineerimisse skeptiliselt suhtuvaid inimesi ilmselt rohkem, ent kui vaktsiini kõrvalmõjud on harvad ja kerged, kasvab aja jooksul ka usaldus vaktsiini vastu. Igatahes loodab terviseameti juht Üllar Lanno, et juba poole aasta pärast võiks enamik Eesti inimesi olla vaktsineeritud.

Suvi on praegusel kiiresti muutuval ajal siiski suhteliselt kauge tulevik. Meil tuleb lihtsalt järgida uusi rangemaid kogunemispiiranguid ja kasutada ka kõiki muid mõistlikke vahendeid, et hoida iseennast, oma lähedasi ja kaasinimesi ülemäärase nakatumisriski eest.