Loodusgiid Eleri Lopp-Valdma kirjutas Postimehes (12.12), et tema õiglustunne ei lase lihtsalt vaadata, kuidas Eestis metsloomi koheldakse. Minu õiglustunne ütleb, et peame rääkima kõigist metsloomadest ja ausalt. Minu lemmikloomad ei ole suurkiskjad, eriti hundid, nagu loodusgiidil. Huntidest sain aimu varases lapsepõlves, kui ema rääkis ja ise lugesin muinasjutte. Hundid olid kurjad, sõid nõrgemaid. Elu kinnitas seda. Sellessamas lehes kirjeldatud uhke Läänemaa metsade hundi eellased murdsid minu kodutalu valvurist lambakoera ja enamiku küla lammastest. Karjakoerad, kes hoiavad lambakarja koos, ei suuda huntidega võidelda ega aita ka võimsamad elektritarad, sest need on ohtlikud ka inimesele. Kõige õõvastavam mälestus huntidest seostub Siberisse küüditatud onu surmaga. Vana mees pandi kepiga lambaid valvama, hundikari murdis lambad ja kiskus tükkideks neid valvava inimese.
/nginx/o/2020/12/29/13552736t1hd8d2.jpg)