Juhtkiri ⟩ Peame Narvale pöialt (2)
30. detsember 2020, 00:00
- Täna toimub Narvas linnapea valimine
- Narva senist poliitikat iseloomustab kapseldumine
- Kui Katri Raik saab linnapeaks, avaneb Narva Eestile
Narva võimukriis saab täna loodetavasti punkti, kui volikogus valitakse uus linnapea. Sündmus on mitmes mõttes tähenduslik ja püsib lootus, et meie suuruselt kolmas linn astub uude aastakümnesse täiesti uue näoga – korruptsioonivabalt ja eestimeelsemana kui varem.
Võimupööre sai hoo sisse novembris, kui taandati endine linnapea Aleksei Jevgrafov. Tema asemele seati uueks kandidaadiks Katri Raik, kes on kõikjal meedias jaganud oma visiooni uuest, edukast ja läbipaistvama juhtimisega Narvast. Tema jalgealust on aga hakanud õõnestama Yana Toom, kellega koostöö lõpetamisest teatasid sel esmaspäeval kuus keskerakondlasest volikogu liiget.
Narva senist juhtimisstiili iseloomustab äärmuslik kapseldumine. Eesti keskvõimu pakutavasse on suhtutud vaenulikult või heal juhul ignorantselt. Narva linnavalitsus on olnud vastu mitmetele lõimumisele suunatud suurprojektidele, näiteks Vabale Lavale ja kultuuripealinna kampaaniale. Klannipõhine juhtimine kardab suhteid muu maailmaga, kus nende kitsas maailmapilt ja omakasupõhine juhtimine väga selgelt välja tuleb. Narva juhtimiskultuur on väga sarnane Kohtla-Järve, Sillamäe, Maardu ja varem ka Paldiski juhtimisega, kus võitja nimekiri mehitab oma inimestega kõik munitsipaalist sõltuvad asutused, ka näiteks haridusasutused. Järgmiseks valimisteks tagavad nende juhid piisava häältebaasi.
Keskerakond on lahkesti lasknud frantsiisida oma nime kõigil Narva klannidel, mistõttu on nendevaheline võitlus toimunud Keskerakonna sees. Sealse poliitilise kultuuri lahutamatu osa on ka halamine, et keskvõimult ei tulevat linnale piisavalt tähelepanu (selle all peetakse silmas eelkõige raha). Keskerakond on seda nutulaulu oma sealsete poliitikute – Stalnuhhini, Toomi jt – suu läbi ka alati võimendanud. Tõesti, klannid tahavad raha, aga mitte sama väärtusruumi ega projekte, mis teevad Narva avatumaks Eestile ja Euroopale.
JUHTMÕTE
Kogu Eesti peaks Katri Raigile pöialt hoidma ja lootma, et ehk õnnestub tal korruptsioon linnajuhtimises lõpetada ja pöörata Narva areng Eestile omase uuendusmeelsuse ja aususe poole.
Probleemse valitsemisstiili juured on nõukogude ajas, mil kujunes välja linna elanikkond, kelle side ülejäänud Eestiga on siiamaani nõrk ja kes on Vene meedia mõjuväljas. See aga ei toeta kaasaegset omavalitsuslikku mõtlemist, mis põhineb üksikisikute ja kogukondade autonoomial. Nõukogude aja pärandina lastakse end mõjutada «peremehe» kuvandiga liidritel. Üheks selliseks halliks kardinaliks on näiteks olnud korruptsioonis süüdi mõistetud endine Narva volikogu juht, ettevõtja Aleksei Voronov.
Katri Raik läheb praegu täitma peaaegu võimatut missiooni. Tema ees seisab katsumus hoida enda taga volikogu liikmeid, kelle jaoks on see koht tähendanud peamiselt vaid hüvede saamist ning kes tegelikult umbusaldavad kõike, mis tuleb Tallinnast või Tartust, sest neid peetakse võõraks. Ollakse harjutud oma klannidega, kes toituvad enamasti omavalitsuse munitsipaalrahast, ning valijad loodavad, et küllap nad neile ka midagi jagavad. Suurema plaani pakkumist peetakse lihtsalt osavaks trikiks. Kui aga Raik täna linnapeaks saab, oleks Narval lõpuks juht, kellel on selge visioon ja side Eesti ühiskonnaga. Kogu Eesti peaks talle pöialt hoidma ja lootma, et ehk õnnestub tal korruptsioon linnajuhtimises lõpetada ja pöörata Narva areng Eestile omase uuendusmeelsuse ja aususe poole.
