Tööturuameti arvutisüsteem muutus töötute arvu suurenemisel nii aeglaseks, et töötajad pidid ankeete sisestama pärast tööaja lõppu.
Töötute tulv ajas riigi infosüsteemi umbe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötu registreerimiseks tuleb tööturuameti konsultandil sisestada tema andmed andmebaasi, mis muutus sügisel suure töökoormuse all nii aeglaseks, et päringute tegemine võttis ebanormaalselt palju aega.
Tööturuameti avalike suhete nõunik Erko Vanatalu sõnul lahenes probleem detsembris, kui amet sai uue võimsama arvuti. «Enne seda püüdis sotsiaalministeeriumi IT-osakond ka veidi aidata ja optimeeris päringute infoväljade arvu, mis oli aga vaid väike leevenemine,» sõnas Vanatalu.
Vanatalu ütles, et ehkki probleem muutus teravaks sügisel, oli 2003. aastal tööle hakanud andmebaas aegamisi aeglustunud juba mõnda aega. «Andmebaasi puhul on ju tavaloogika, et mida enam on seal andmeid, seda aeglasemaks muutub päringute tegemine,» kirjeldas Vanatalu.
Eriti hull oli olukord Tallinna ja Ida-Viru büroodes, kus töötute järjekorrad ei ole tahtnud lõppeda sügisest saadik.
Üks tööturuameti anonüümne klienditeenindaja rääkis Eesti Päevalehele, et oktoobri-, novembri- ja detsembrikuus tuli kõikidel klienditeenindajatel teha oma vabast ajast ületunde, mille eest algul lubatud lisatasu siiski ei makstud.
Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson ütles Postimees.ee-le, et mingit ületunnitasu pole töötajatele kindlasti lubatud. «Oleme oma väikese palgafondi jaganud kõik nii ära, et meil ei olegi sellist ülejääki, mida lubada.»
Ormissoni sõnul on konsultantidel peale klienditeeninduse aega ka tööaeg muudeks tegevusteks, mille jooksul sisestatigi vastuvõtu ajal panemata jäänud ankeete.
Samas möönis ta võimalust, et tehti ka tööd oma vabast ajast. «Tööturuametis on ilmselt raske leida inimest, kes praegusel hetkel ei teeks tavapärasest rohkem tööd, aga seda on vaja teha, sest töötuid inimesi on vaja aidata,» sõnas Ormisson.
Detsembris registreeriti Eestis 6659 töötut, mis teeb päevas keskmiselt 332 töötu lisamise. Vanatalu ütles, et kõige hoolsamini jälgiti seda, et inimene saaks registreeritud õigeaegselt ega jääks mingil juhul ilma töötuskindlustushüvitisest või töötutoetusest.