Postimehe aasta fotod
Postimehe tänavuseks aasta fotoks valiti Madis Veltmani poolt tabatud hetk, kuidas EKRE esimees Martin Helme jälgib Riigikogu saali hämaralt rõdult abieluküsitluse-teemalist arutelu. Fotoaasta võtab kokku žürii esimees, Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba.
Muidugi on see tülgastavalt tüütu, kui keegi žüriiliige ütleb esimese kommentaarina, et sedapuhku osutus valiku tegemine eriti raskeks. Sestap jätan ütlemata. Aga mõtlen. Sest olles tänavu kaasa löönud nii Postimees Grupi parimate kirjutiste kui ka piltide valimises, jõudsin veendumusele, et foto on sedasorti sõelumiseks palju keerulisem ajakirjandusžanr.
Ajakirjandusfotot on võimalik hinnata väga vastandlikelt positsioonidelt. Pilt, mis kompositsiooni, valguse või mingite muude parameetrite poolest sobiks fotograafiaõpiku kaanele, ei pruugi olla sisuliselt kuigi mõjukas ega ka uudisväärtuslik. Teisalt võiks mõnelt aasta tippsündmuselt saadud väga täpne ja ainukordne tabamus jääda nõrgaks kunstiliste omaduste poolest.
Parimad ajakirjandusfotod sünnivadki nagu perfektsed tormid või lennukatastroofid: üksnes siis, kui erakordseid asjaolusid langeb samasse ajahetke kokku rohkem kui paar-kolm. Tee siis selline pilt!
2020. aastat kõige paremini iseloomustav foto võinuks aga väga vabalt olla ka grupipilt. Selline, kus keskel kaks tooli, millest ühele toetub rõhutatult tülpinud ilmega Mart Helme ning teisel lösutab silmapaistvalt ülbes olekus ja võiduirvel näoga koroonaviirus.
Nende taga, teises reas võinuks seista Martin Helme, Jüri Ratas, Tanel Kiik ja Helir-Valdor Seeder. Erinevates poosides: esimene otse objektiivi suunas keskmist sõrme vibutades, teine nina nokkides, kolmas kukalt sügades ja neljas naerupurske mahasurumiseks peopesa suule surudes.
Kolmas rida pidanuks kujutama totaalset kaost – pead-jalad segamini, rabelemine, värinad ja sahmimine. Võimalikult vähe teravustatud ja tuvastatavaid elemente – kui, siis ainult Kersti Kaljulaidi mesinikumüts, Kaja Kallase silmad, Jaan Tootsi vuntsid, Jaak Aabi prillid, Aivar Mäe kuningakroon, Mailis Repsi portfell, Alari Kivisaare hambad, Mati Alaveri tutimüts, Urmo Aava kiiver ning Uku Suviste tühjad pihud. Kokkuvõttes siiski puhas müra.
Ja suurele foonile sobinuks hunnikusse juba ükskõik mis isikud ning objektid – peaasi, et need kokku väljendanuks kolme olekut: segadust, leppimatust ja hirmu.
Kui keegi oleks sellise foto ära teinud, olnuks žürii töö muidugi ääretult lihtne. Päris nii libedalt ei läinud ja lõpliku valiku tegemiseks pidime lisaks hääletamisele ka debateerima, vastastikku arvamusi mõjutama. Ent seda rõõmustavam on aimata, et lõpuks aasta parimaks pildiks valitud kaader ei jäägi eelkirjeldatud ideaalist kuigi kaugele maha.
Selles jäädvustuses, mille Madis Veltmann tegi fotokonkursi lõpptähtajaga vaat et samal sekundil, on küll dominandiks Martin Helme EKRE poliitilist diktaati peegeldav näoilme, ent see pole kaugeltki ainus kiht selles pildis. Vaadates all saalis istuvate saadikute peale ning mõeldes väljaspool Toompea lossi toimuvale, saab koroonast selles pildis põhiteema. Nagu ka segadusest, leppimatusest ja hirmust. Ongi kakskümmend-kakskümmend!
Rannar Raba, žürii esimees
Žüriisse kuulusid veel: Arteri juhataja Raul Ranne, venekeelse Postimehe peatoimetaja Olesja Lagašina, Postimehe disainijuht Kaido Kelp, Äripäeva fotograaf Liis Treimann ja Postimehe foto- ja videotoimetuse juhataja Erik Prozes.