Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Pärnus Alevi kalmistul meenutatakse Vabadussõjas võidelnuid

Eesti sõjaväe võitlejad 1919. aastal Vabadussõja ajal Narva liinil kaitsekraavis. FOTO: Parikas/rahvusarhiivi filmiarhiiv

Pärnus Alevi kalmistul toimub pühapäeval mälestusüritus, mis on pühendatud Vabadussõjas Eesti omariikluse eest võidelnuile.

Mälestustseremoonial osalevad Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna, Pärnumaa noorkotkaste ja kodutütarde ning Eesti reservohvitseride kogu Lääne osakonna esindajad. Pärnu linnavalitsuse poolt asetab Vabadussõjas langenute ausamba jalamile pärja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Üritus algab Vabadussõjas langenute ausamba juures kell 10.30, et meenutada 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu. 

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ja hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisjärgus Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all ning ka edasistes lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Kuu hiljem, 2. veebruaril, kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi. 

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva, 3. jaanuari, on riigikogu kuulutanud lipupäevaks.

Tagasi üles
Back