Rannar Vassiljev: SKT fetišeerimine ergutab populismi

Rannar Vassiljev Foto: Elmo Riig / Sakala

Vaid sisemajanduse kogutoodangu järgi ühiskonna heaolu hindamine pole õige, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Rannar Vassiljev.

On aasta 1934. Hilisem Nobeli preemia laureaat Simon Kuznets tutvustab teisel pool ookeani Kongressile esitatud raportis uut mõõdikut: sisemajanduse kogutoodangut ehk SKTd. Indikaatorit, mis tema sõnul aitab mõõta ja kirjeldada majanduse aktiivsust. Juba siis ja ka korduvalt hiljem hoiatab ta, et seda ei tohi segi ajada majandusliku või üldise heaoluga.

Aga tegelikkus on kujunenud just selliseks, mille eest Kuznets hoiatas. Loodu on väljunud looja kontrolli alt, siinkohal võiks võrdluseks tuua peaaegu isegi Victor Frankensteini. SKT on muutunud just majandusliku edu ja ühiskonna heaolu sümboliks. Olulise tõuke andis sellele USA sekkumine Teise maailmasõtta ning sellele järgnenud maailmakorraldus. Turumajanduse võidukäik aitas uue sümboli hiilgust kasvatada. Riikide arengutase ja edukus on saanud võrdlemisi lihtsa mõõdupuu, SKT jagatakse elanike arvuga ja tasandatakse ostujõuga, et see oleks paremini võrreldav. Kel tulemus kõrgem, sel läheb paremini, kel madalam, peab rohkem pingutama. Piisavalt lihtne ja universaalne, et muutuda üheks 20. sajandi olulisemaks sümboliks.