Peaprokurör: pole eriti tõenäoline, et Tartu vangla sõjakurjategijad jalavõruga vabadusse lastakse

Peaprokurör Andres Parmas. Foto: Mihkel Maripuu

Tartu vanglas karistust kandvate serbia sõjakurjategijate elektroonilise valve all vabastamine ei ole kuigi tõenäoline, arvab riigi peaprokurör ja rahvusvahelise kriminaalõiguse ekspert Andres Parmas.

Kolmapäeval sai teatavaks, et Tartu maakohus kaalub Tartu vanglas karistust kandvate sebia sõjakurjategijate Dragomir Miloševići ja Milan Martići elektroonilise valve all vanglast vabastamist.

Andres Parmas selgitas Kuku raadiole antud intervjuus, et need serblased on süüdi tunnistatud Jugoslaavia rahvusvahelises sõjakuritegude tribunalis, mis tegutses ÜRO Julgeolekunõukogu loodud statuudi alusel. Statuudis kirja pandu väljendab rahvusvahelist tavaõigust, mille alusel nad ka süüdi tunnistati.

Kuna tribunalil endal mingit täidesaatvat võimuorganit ega vanglat pole, tuli karistused täide viia eri riikides. Selleks sõlmisid mitmed riigid, sealhulgas ka Eesti rahvusvahelise tribunaliga kokkuleppe, mille alusel olid nad nõus võtma sõjakurjategijad oma vanglatesse karistust kandma.

«See, mille alusel isik süüdi mõisteti ja karistust kandma saadeti, oli rahvusvahelise tribunali õigus. Kokkulepe näitas, et Eesti on nõus teda vastu võtma ja sellist karistust täitma. Aga kokkuleppes on öeldud, et see vangistus viiakse täide Eesti õiguse kohaselt,» märkis Parmas kokkuvõtvalt.

Seega laieneb ennetähtaegse elektroonilise valve alla vabastamise küsimus Eesti õiguse alusel.

Parmase sõnul on Eesti ja tribunali vahelises kokkuleppes kirjas, et kui isik soovib ennetähtaegset vabastamist või riik asub seda küsimust otsustama, peaks sellest tribunalile teada andma. Nüüdseks tegevuse lõpetanud tribunali jätkuorganisatsiooni juht kujundab selles küsimuses oma seisukoha ja Eesti peab seda arvesse võtma, kuid pole samas kohustatud seda täitma.

Küsimusele, kas Milošević ja Martić võivad vabastamise korral minna elektroonilise jalavõruga tagasi kodumaale, vastas Parmas, et see pole võimalik, kuna Eesti poleks võimeline sellisel juhul isikute üle järelevalvet teostama.

«Kui kohus peaks otsustama, et isik tuleb vabastada elektroonilise valve alla, siis tegelikkuses tähendab see ikkagi seda, et ta peab viibima Eestis ning tal peab Eestis olema mingi elukoht,» selgitas Parmas.

Peaprokurör lisas, et kui isikul Eestis elukohta pole, siis ei saa teda jalavõruga vanglast välja lasta. Tema hinnangul on kahtlane, kas serblased üldse elektroonilise valve alla lubatakse, kuna neil puuduvad Eestiga igasugused sidemed.