JULGEOLEK ⟩ Vladimir Sazonov: võitlus Siiditee eest ehk Kes saab viie «-stani» hegemooniks

Türgi president Recep Tayyip Erdogan ja tema Hiina kolleeg Xi Jinping poolteist aastat tagasi Pekingis. Ehkki Kesk-Aasia riikide elanikud on enamasti turgi juurtega, kasvab piirkonnas Hiina mõjuvõim ja Türgi positsioonid nõrgenevad. Foto: AP/Scanpix

Võib arvata, et Hiina mõjuvõim kasvab Kesk-Aasias veel ning Peking üritab Kesk-Aasia riike rohkem siduda, tehes need endast majanduslikult sõltuvaks. Ühtlasi õõnestab see Venemaa huve, kirjutab Sisekaitseakadeemia teadur Vladimir Sazonov.

Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on Kesk-Aasia Hiina jaoks nii uus turg kui ka nende mõjutustegevusele väga oluline piirkond, kuhu Hiina katsub aina rohkem sisse imbuda, et mõjutada regiooni tervikuna ja saada selle üle kontroll. Kuna Kesk-Aasia asub Hiina lähedal – Hiinal on piirid Kasahstani, Kõrgõzstani ja Tadžikistaniga –, on see primaarne huviobjekt ja mõjutustegevus on regioonis viimastel aastatel märgatavalt kasvanud.

Hiinast sai Kesk-Aasia riikidele kõige tähtsam partner, millest sõltub kogu piirkonna edaspidine areng. Hiina investeerib Türkmenistani, Kasahstani, Tadžikistani, Usbekistani ja Kõrgõzstani suuri summasid, luues projektide kaudu töökohti, infrastruktuuri, importides sinna oma kaupa ning eksportides sealt tooraineid, naftat ja gaasi.