/nginx/o/2009/01/20/120206t1h7475.jpg)
Rahvastikuministri büroo tellimusel Sotsiaalse analüüsi keskuse tehtud uuring näitas, et Eesti pered on kõige enam rahul sünnitoetuse suurusega, kõige vähem saadakse abi lapsetoetusest.
Pered pole rahul lapsetoetusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigipoolse abina peetakse kõige vajalikumateks toetusteks ja teenusteks lastele tasuta toidu võimaldamist koolis ja lasteaias, 1,5 aastat makstavat vanemahüvitist, tulumaksu soodustusi ning laste kindlustamist lasteaiakohaga, mille maksumus peredele osaliselt hüvitatakse.
Olemasolevatest peretoetustest oldi kõige vähem rahul lapsetoetuse ja lapsehooldustasuga, enim oldi rahul lapse sünnitoetuse suurusega.
Vanemahüvitis mõjutab pereplaane
Kõige enam tunnistavad 30-35-aastased, vallalised ja muudest rahvustest noored, et vanemahüvitis on mõjutanud nende pereplaane. Vanemahüvitise olemasolu olulisust tajutakse enam kõrge- ja madalapalgaliste hulgas.
Samas leidis iga kümnes vanemahüvitist saanu, et see riigi toetus mõjutas väga tugevalt lapsesaamise otsust, 63 protsenti aga eitas igasugust seost vanemahüvitise ja lapsesaamise vahel.
Vanemahüvitise tajutud mõju pereplaanidele väljendub ilmekamalt kolmanda lapse planeerimisel - tervelt 28 protsenti kolmelapselistest peredest tunnistas, et vanemahüvitis mõjutas väga oluliselt kolmanda lapse tulekut. Samas oli nende hulgas samapalju riigipoolsete meetmete mõju eitajaid kui esimese või teise lapse saanute hulgas.
Keskmisest märksa vähem mõjutab vanemahüvitis 4- ja enamalapseliste pereplaane.
Pole sotsiaalset tuge
Uuring tõi ka välja, et paljudel peredel pole lähisugulasi või tuttavaid, kellelt vajadusel majanduslikku või lastehoiu abi saada. Ühe lapsega peredest on veel raskemgi olukord kahe ja enama lapsega peredel.
Uuringu tulemused viitavad, et sotsiaalsed sidemed on ühiskonnas viimase kümne aasta jooksul nõrgenenud ja see on suureks ohumärgiks situatsioonis, kus majandus jaheneb, töötusriskid suurenevad ja ligi pooltel peredel pole mitte mingeid ressursse, et jätkata pärast töökaotust sama elukorraldust.
Sündimust mõjutavaid tegureid välja selgitava uuringu raames uuris AS Turu-uuringud 801 inimest vanuses 20-40 aastat.