Briti sõjamehe uskumatud seiklused saksa vangilaagrites

Horace Greasley ja Rosa. Foto: Erakogu

Mõni kuu tagasi jõudis eesti lugejateni vana inglise sõjamehe Horace Greasley mälestuste raamat Teisest maailmasõjast, põhirõhuga tema lühikesel sõjateel kevadel 1940 Prantsusmaal, millele järgnes vangilangemine mais ja viis vangistusaastat.

Teos algab triviaalselt. Kiireloomuliste ülesannetega hõivatud kirjamees Ken Scott nõustub kevadel 2008 vastumeelselt kohtuma 89-aastase vanahärra Horace Greasley​ga. Viimane tahab oma mälestuste avaldamist. Scott arvab, et üle kümne minuti ei saa sõjaveteranile pühendada ja et seejärel juhib ta külalise välja, olles enne teatanud oma keeldumisest.

Kohtumine aga kestab tunde ja nii kuulab Scott, üha enam haaratuna, kuidas algas kunagise 20-aastase sõduri sõjamehetee ning mis juhtus edasi. Lühikesele väljaõppele järgnes sõit Prantsusmaale, kus astuti pealetungivate Saksa väeüksuste vastu, igal briti sõjamehel vaid 30 padrunit. Üksus, kuhu ta kuulus, alistus Saksa eelväe grupile, tegemata nende pihta ühtegi lasku.

Vanahärra detailitäpne jutt kandis Scotti läbi õnnetu vangilangemise dramatismi, sõjavangi marssimise (ehk surmamarsi) õuduste ning pika vaevarohke rongisõidu. Pea iga tund heitis mõni liitlaste sõjavang hinge. Järgnes esimene vangilaager ja sealsed surmalähedased kogemused. See kõik kuulub tavapäraselt sõjavangide jutustuste juurde, selliseid memuaare on avaldatud lausa kümneid tuhandeid.