Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

213 vabatahtlikku merepäästjat ei tohi enam päästetöödes osaleda

Merepääste. FOTO: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Tervisetõendi puudumise tõttu lõpetas politsei- ja piirivalveamet (PPA) 213 vabatahtliku päästetöödes osalemise õiguse. Navigatsiooniperioodini jäänud kuude jooksul on kõigil neil võimalik tervisekontroll läbida ja vabatahtliku merepäästja staatus taastada.

Detsembri lõpu seisuga on aegunud sadade vabatahtlike merepäästjate tervisetõendid. PPA teate vahendusel lasub tervisekontrolli läbimise tõendamise kohustus vabatahtlikul endal, kuid aasta jooksul pidi PPA sellegipoolest ühingutele korduvalt meeldetuletusi tegema. Vaatamata sellele ei ole 213 vabatahtliku staatusest vabastatud inimest tänaseni PPAle tervisetõendit esitanud.

PPA valmisoleku ja reageerimise büroo mereturvalisuse grupi juht Marge Kohtla sõnul kaitseb tervisekontrolli läbimine ja oma tervise jälgimine eelkõige vabatahtlikku ennast. «Merepääste on füüsiliselt ja ka vaimselt raske ala ning väljakutsetel võib alati tulla ette midagi ootamatut – ilm ja meri, aga ka sündmus ise võivad hetkega muutuda,» ütles Kohtla ja lisas, et vabatahtlikke merepäästjaid kaasatakse pea pooltele merel juhtunud sündmustele.

«Peame olema kindlad, et merepäästjad, kelle saadame sündmust lahendama, on pädevad ja võimekad ka keerulistes oludes hakkama saama. Kõige tähtsam on, et inimesed merelt tervena tagasi jõuaksid ega paneks end ülemääraselt ohtu. Seetõttu on tähtis, et ka arst annab hinnangu, et inimese tervis võimaldab tal kõrge riskiga töös osaleda,» selgitas Kohtla.

Vabatahtliku merepäästja staatuse omandamiseks peab inimene vastama vabatahtliku merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele, läbima vähemalt baasõppe ja sooritama arvestuse ning tema tervislik seisund peab võimaldama tegutseda vabatahtliku merepäästjana.

Tervisekontroll tuleb läbida iga viie aasta järel. Vabatahtlikel, kes praegu staatusest vabastatakse, kuid kes otsustavad siiski, et soovivad merepäästjatena jätkata, tuleb esitada PPAle vajalikud dokumendid, sealhulgas kehtiv tervisetõend. Baaskoolitust nad uuesti läbima ei pea.

Kuigi 213 vabatahtliku merepäästja staatus on lõpetatud, ei tähenda see seda, et need inimesed enam ühingu tegevusest osa võtta ei saa. Lisaks päästetöödele vee peal teevad vabatahtlikud merepäästeühingud oma kogukonnas tihedat ennetustööd, koolitades inimesi mereohutuse alal.

PPA hinnangul ei mõjuta tervisetõendi esitamata jätnud inimeste vabastamine sündmustele reageerimise kiirust. «Ühingute liikmeskond on piisavalt suur ning aktiivsed vabatahtlikud, kes valmisoleku tagamisse kõige enam panustavad, uuendavad tõendi õigeaegselt. Praegu on talvehooaeg ning paljud ühingud ei ole reageerimisvalmiduses, see annab kõigile, kes soovivad oma vabatahtliku staatuse taastada, aega veel enne navigatsioonihooaja algust seda teha,» ütles Kohtla.

PPA on sõlminud merepäästetöö korraldamiseks tsiviilõigusliku lepingu kokku 34 vabatahtliku mere-, jõe- ja järvepäästeühinguga. Pärast tervisenõuetele mittevastavuse tõttu tunnustuse äravõtmist on Eestis kokku 444 tunnustatud vabatahtlikku merepäästjat.

Tagasi üles
Back