RMK: kogukonnad räägivad riigimetsa majandamises aktiivselt kaasa (3)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
18. jaanuar 2021, 09:46
/nginx/o/2021/01/14/13577165t1hc470.jpg)
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on viimasel kolmel aastal korraldanud kaasamiskoosolekuid riigimetsade majandamiseks 149 eri piirkonnas, neist 139 puhul saavutati kohalikega enne raietööde alustamist kokkulepe.
RMK peametsaülem Andres Sepa sõnul sageli kritiseeritakse, et RMK pole riigimetsa majandamisse kohalikke kaasanud või jõudnud nendega kokkuleppele, ent möödunud kolme aasta tulemuste põhjal saab RMK öelda, et on vaid üksikud kohad, kus pole kohalikega konsensusele jõutud. «Neis metsades läbirääkimised jätkuvad ning raieid enne kokkuleppeid ei tehta,» selgitas Sepp.
2020. aastal toimusid avalikud arutelud 67 riigimetsa osa suhtes. Neist vaid Häädemeeste kandi, Herjava, Suurupi ja Valgeranna metsade puhul ei ole veel kohaliku kogukonna või elanikega kokkulepet saavutatud. Varasemast on läbirääkimised pooleli veel Kose ümbruse ja Ohtu metsade osas.
«Ka alanud aastal kaasame kogukondi metsa majandamise planeerimisse. Välja on valitud 80 uut riigimetsa osa, kus teavitamine ja kohalike elanike arvamuse küsimine on juba alanud või ettevalmistused selleks tegemisel,» selgitas Andres Sepp. Enim huvi on seni üles näidanud Otepää inimesed Apteekrimäe osas, samuti loodame kohalike kõrget aktiivsust Kärdla ja Orissaare puhul.
Kõrgendatud avaliku huviga metsade puhul on tegu enamkülastatavate metsaosadega, kus inimesed armastavad jalutada ja sporti teha.