Riigikohus nõustus Tartu maakohtu kohtuniku kohtu ette saatmisega (4)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
19. jaanuar 2021, 15:51
/nginx/o/2019/11/06/12719138t1h0061.jpg)
Riigikohtu üldkogu rahuldas täna riigi peaprokuröri taotluse, milles soovitakse esitada Tartu maakohtu kohtunikule Eveli Vavrenjukile süüdistus mitmes kuriteos. Riigikohus saatis taotluse nõusoleku saamiseks edasi presidendile.
Prokuratuur tahab esitada kohtunikule süüdistuse ametialastes kuritegudes, muu hulgas altkäemaksu nõudmises ja korduvas võtmises, valeandmete esitamises ning isikuandmete ebaseaduslikus edastamises.
Kohtunikule süüdistusakti koostamiseks on seaduses sätestatud erikord, et vältida ilmselgelt põhjendamatuid või poliitiliselt erapoolikuid süüdistusi. Sellest lähtudes tuleb peaprokuröril saata kõigepealt riigikohtule taotlus, et kohus teeks presidendile ettepaneku anda süüdistuse esitamiseks oma nõusolek. Alles pärast riigipea heakskiitu on prokuratuuril võimalik edastada süüdistus maakohtule sisuliseks arutamiseks.
Esimest korda tegi peaprokurör Vavrenjukile süüdistuse koostamiseks taotluse juba mullu septembris, kuid oktoobri alguses lükkas riigikohtu üldkogu selle oluliste puuduste tõttu tagasi. Uus taotlus saabus riigikohtusse 31. detsembril ja üldkogu otsustas 19. jaanuaril selle rahuldada.
Riigikohtu hinnangul poleks Vavrenjukile süüdistuse esitamine poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Samuti ei tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kriminaalmenetluse eesmärk on olnud kohtuniku erapooletuse ja sõltumatuse kahjustamine.
Presidendile ettepaneku tegemisel ei ole riigikohtul õigust hinnata kriminaalasjas kogutud õendeid ega süüküsimust sisuliselt lahendada. Senise menetluse käigus tekkinud kuriteokahtlused vajavad edasist uurimist õiglases kohtumenetluses, mis algab maakohtust. Selle eeltingimuseks on aga süüdistusakti koostamine.