Intsident Pakri lähistel ⟩ Ornitoloogiaühing: nafta käitlemine merel laevalt laevale peab lõppema
19. jaanuar 2021, 20:03
Tähelepanelik vaatleja märkas 17. jaanuaril, et Pakri saarte lähedal merel toimus nafta ümberpumpamine ühelt tankerilt teisele. Tegevuse tagajärjeks oleks võinud olla ulatuslik naftareostus rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 linnualal, hoiatab ornitoloogiaühing
Eesti Ornitoloogiaühing kontrollis vaatlejalt laekunud infot ning selgus, et Pakri saartest meremiili jagu põhja pool asuval Pakri linnualal toimus toornafta ümberpumpamine tankerilt tankerile.
Pakri linnuala kuulub üle-euroopalise looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000 ning on väga tähtis veelindude rändepeatus- ja talvituspaik. «Võimaliku naftareostuse korral oleks kannatada saanud piirkonnas viibinud 20 000 merelindu,» hoiatavad ornitoloogid.
Kuigi 2020. aasta juunis vastu võetud valitsuse määrus «Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord» lubab merel laevalt laevale naftatooteid ümber pumbata, leiab Eesti Ornitoloogiaühing, et kindlasti ei ole selline tegevus kohane rahvusvahelise tähtsusega linnualal.
Ornitoloogid kutsuvad keskkonnaministeeriumi üles koostama määruse muudatust, mis keelab ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise merel ja võimaldab seda teha ainult nõuetekohaste reostustõrjevahenditega varustatud sadamates või vähemalt keelata laevalt laevale vedellasti laadimine kaitstavatel merealadel ja nende välispiirist viie meremiili raadiuses.
«Läänemeri on rahvusvaheliste organisatsioonide IMO ja HELCOM poolt tunnustatud eriti tundlikuks merealaks ja selle kaitsmiseks tehakse suuri jõupingutusi. Merel laevalt laevale vedellasti laadimisega kaasneb määratult suurem keskkonnareostuse oht, kui sama operatsiooni sadamas läbi terminali torustiku tehes,» selgitas Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.
Volke täiendas, et lisaks keskkonnariski suurenemisele ning halvemal juhul reostuse tõrjumise ja keskkonnakahju kuludele kaotavad majanduslikult ka sadamaoperaatorid, kellel on kohustus omada reostustõrjeplaane ja teha suuri investeeringuid reostustõrjevahenditesse, kuid jäävad saamata sadama- ja terminalitasud.