Lavly Perling: Keskerakonnaga valitsust moodustades normaliseerib Reformierakond korruptsiooni

 Lavly Perling. Foto: Erakogu

Parim valitsus Eestile oleks korruptsioonihõnguta valitsus, kirjutab endine peaprokurör ja erakond Isamaa ühenduse Parempoolsed toetajaliige Lavly Perling. 

Arvestades peamist põhjust, miks praegu uue valitsuse moodustamiseks koalitsiooni läbirääkimisi peetakse, ehk avalikuks tulnud korruptsioonikahtlustusi, on möödapääsmatu, et üks tulevase valitsuse peamisi ülesandeid peaks olema korruptsiooniriskide maandamine. Puudutagu see erakondade rahastamist, poliitkultuuri parandamist või korruptsiooni vastu vastu võitlemise suutlikkust. See saab olema keeruline, sest avalikkuses kõlanud kahtlustuste järgi on tegu poliitilise korruptsiooni kõrgtasemega.

Praegu leidsime end olukorrast, kus ühel koalitsioonikõneluste eesläbirääkijal on väärteomenetlus korruptsiooniasjas pooleli, erakondadest üks on kriminaalasjas korruptsioonis kahtlustatav ja teine on sellise erakonnaga läbirääkimisi pidades tekkinud situatsiooni normaliseerunud. Võib ainult ette kujutada, kui usaldusväärseks saab pidada sisuliselt ja näiliselt ettepanekuid korruptsioonivastaseks võitluseks või riskide maan­damiseks selliselt koalitsioonilt, ilma et tekiks küsimus, mis motiivil seda tehakse.

Poliitilist korruptsiooni nimetatakse ka suureks korruptsiooniks. Seda liiki korruptsioon on ühiskonnas kõige ohtlikum, sest selle mõju on väga suur, varjatuse tase kõrge, avastamine raske ning tagajärjed mitmes mõttes kaugeleulatuvad.

Poliitilisel korruptsioonil on palju vorme. See võib olla onupojapoliitika ehk kõrgete ametikohtade jagamine poliitiliste eelistuste ja isiklike sidemete, mitte professionaalsuse ja sobivuse järgi, poliitilise mõju kasutamine kellelegi eeliste loomiseks teatud hüvede eest või ka seaduste loomine võimu kinnistamiseks. Igatahes kasutatakse seda liiki korruptsiooni puhul poliitilist mandaati erakondlikes, mitte avalikes huvides.

Poliitiline korruptsioon võib tähendada erakondade kõrvale loodud juriidiliste kehade kaudu erakondade rahastamist, aga kõige äärmuslikumatel juhtudel võib see tähendada ka seaduste loomist oma kildkondlikest, mitte avalikest huvidest lähtudes. Kui korruptsioon on normaliseeritud või õigustatud riigijuhtimise tasandil, on selge, et selline kultuur levib.