Clyde Kull, Eric Lamouroux: sada aastat diplomaatilist koostööd Prantsusmaaga

1921. aastal asutatud Tallinna Prantsuse Lütseum annab tunnistust Eesti ja Prantsusmaa vahelise kultuuridiplomaatia edust Foto: Tairo Lutter / Postimees

Täna tähistame Eesti ja Prantsusmaa diplomaatiliste suhete loomise 100. aastapäeva, kirjutavad suursaadikud Clyde Kull ja Eric Lamouroux.

Olles tunnustanud Eestit de facto 1. märtsil 1918, kinnitas Pariis noore Eesti Vabariigi iseseisvuse tunnustamist de jure 26. jaanuaril 1921 liitlaste ülemnõukogu ehk Esimese maailmasõja võitjariikide otsusega.

Ajaloolase Eero Medijaineni sõnul oli Postimees esimene leht, mis sellest üle riigi teada andis. Kuna peatoimetaja Jaan Tõnisson oli isiklikult seotud Prantsusmaa tunnustuse hankimise ja saamisega, järgnes esialgu toimetuses ja seejärel juba kõige esinduslikumas restoranis ülelinnaline pidulik koosviibimine.

Meil, kahe riigi suursaadikutel, on rõõm jagada oma mõtteid kahepoolsetest suhetest samas väljaandes, mis saja aasta eest Eestis esimesena rõõmusõnumi ära trükkis.

Tänavu on tähistamiseks veelgi põhjust, sest ühtlasi möödub 30 aastat meie riikide vaheliste diplomaatiliste suhete taastamisest. Prantsusmaa pole kunagi tunnustanud Eesti annekteerimist NSV Liidu koosseisu ning taastas diplomaatilised suhted 30. augustil 1991, vaid kümme päeva pärast Eesti iseseisvuse taastamist.

Pariis ja Tallinn asuvad küll geograafiliselt Euroopa Liidu eri otstes, kuid on sellegipoolest olnud kaua lähedased liitlased. Meie riikide huvid ühtivad kõiges olulises, mis iseloomustab meie ühiskondi ja ühendab meie inimesi. Alustades näiteks Euroopale omastest põhiväärtustest, nagu demokraatia, inimõiguste austamine, südametunnistuse ja mõttevabadus, kohtusüsteemi ja ajakirjanduse sõltumatus. Elame me siis Bordeaux’s või Tartus, püüdleme ikka sarnaste ideaalide poole.