Toomas Kiho: koalitsioonileppe roheviga

Toomas Kiho, ajakirja Akadeemia peatoimetaja Foto: Margus Ansu

Püüdes suurtes sihtides kliimaneutraalsust, süsihappegaasiheite vähendamist ja looduse elurikkuse edendamist, talitatakse lokaalsetes otsustes just vastupidi, rajades tihti kasutuid taristuobjekte pärislooduse hävitamise hinnaga, kirjutab ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. 

On üldtuntud tõsiasi, et koalitsioonileppesse kirjutatakse sisse üllaid ja armsaid tõdemusi, mida uue kooselu alguses on hea lugeda, silm jookseb silitades üle sõnastatud punktide. Seekord on läbirääkijad ka ise tunnistanud, et lepe tehti nimelt üldsõnalisem, ja miks ka mitte – teoreetiliseltki pole loodaval valitsusel ju võimalik töötada kauem kui kaks aastat.

Olukorras, kus mitmes valdkonnas on vastasseis ühiskonnas kasvanud küllalt suureks, peab leppe tekst pakkuma kõikidele osalistele võimalust tunda, et tema huvidega on arvestatud. Seetõttu on vältimatud ümmargused deklaratsioonid, et seistakse «kõiki ühiskonnagruppe auväärselt kohtleva poliitilise kultuuri ning lugupidava riigivalitsemise eest» ja «kõigi Eestimaa inimeste, kaasa arvatud vähemuste õiguste eest» jms.