Riigikogu toetas täna ühehäälselt õiguskantsleri ettepanekut muuta kodakondsusseadust nii, et heausksetelt kodanikuks saanud inimestelt ei võetaks tagantjärele passi ära, kui eksimuse kodakondsuse andmisel on teinud riigi haldusorgan.
Riigikogu toetas ühehäälselt õiguskantsleri ettepanekut
26. jaanuar 2012, 11:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Tederi ettepaneku poolt oli 67 parlamendiliiget, vastu ja erapooletuid hääletusel ei olnud. Sellega andis riigikogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu kodakondsusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.
Praegune kodakondsusseadus võimaldab õiguspärase ootuse põhimõtet arvestades Eesti kodanikuks lugeda üksnes neid heauskselt toiminud inimesi, kes said riigi vea tõttu alusetult Eesti kodaniku passi enne 1. aprilli 1995 kehtinud seaduse alusel. Pärast seda kehtima hakanud seaduse alusel ekslikult Eesti kodanikuks saanud inimesi ei võimalda aga seadus Eesti kodanikeks lugeda.
Õiguskantsler Indrek Teder on aga seisukohal, et selline lähenemine on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtte ning võrdsuspõhiõigusega ning riigi süül ekslikult kodakondsuse saanud isikutelt ei tohiks vea selgumisel automaatselt passi ära võtta.
Teder rõhutas, et ettepanek puudutab vaid neid inimesi, kes on dokumentide taotlemisel käitunud heauskselt ehk kes pole teadlikult valeandmeid esitanud.
Kui riigi haldusorgan on neile kunagi andnud passi, kuid hiljem tuvastanud, et nad pole saanud kodakondsust ei sünniga ega naturalisatsiooni korras, siis praegune seadus käsitleb seda nii, et inimesed on kodakondsuse saanud põhjendamatult ja neilt tuleb see taas ära võtta ilma ühegi erandita. Seadus kohustab alusetult välja antud dokumendid kehtetuks tunnistama ning uute dokumentide väljaandmisest keelduma. Teder peab vajalikuks lisada seadusse kaalutlusõigus.
«Aga inimesed on end enam kui 10 aastat pidanud Eesti kodanikuks, kasutanud oma kodanikuõigusi ja täitnud kodanikukohustusi,» sõnas Teder.
Teder juhtis tähelepanu, et õiguste tõhusaks tagamiseks on vajalik lahendada ka nende inimeste olukord, kelle isikut tõendavad dokumendid on juba kehtetuks tunnistatud.
Riigikogu liige Andres Anvelt (SDE) osutas tähelepanu, et PPA on alates 2000. aastast tühistanud 250 dokumenti, kusjuures 90 on need, kes ei ole tahtlikult võltsinud dokumente. «Kui selline protsess on toimunud 10 aastat, kas täitevvõim poleks pidanud juba varem tulema välja sellise seadusemuudatusega, mitte ootama 10-11 aastat, kuni teie, õiguskantsler leiate avalduse pinnalt, et on mingi jama?» päris ta.
Õiguskantsler tõdes, et eksimused on inimlikud, kuid täitevvõimul toimuvad asjad tõepoolest liiga aeglaselt, neid küsimusi tuleks kiiremini lahendada.
Samas leidis Teder, et eksimuste arv, mis on PPA andmetel 87, ei ole väga suur.
Riigikogu liige Yana Toom (Keskerakond) lisas, et tema andmetel on dokumentidest ilma jäetud 109 inimest, sealhulgas iga kolmas alaealine.
Toom uuris ka põhiseaduskomisjoni esimehelt Rait Marustelt, kas komisjon on arutanud ka seda, kuidas saaks tagantjärele korvata inimestele kodakondsuse äravõtmisega tekitatud kahju. «See tagasiandmine ei ole nii lihtne. Kui inimene on vahepeal võtnud näiteks teise riigi kodakondsuse, siis ta peab sellest enne loobuma jne. See on aeganõudev protsess,» selgitas Toom.
Maruste leidis, et kindlasti tuleb hiljem arutada seda, kuidas riik oma vigu heastada saab, ent praegu suures saalis seda käsitleda on vara.
Kriitika siseministri tegevusetuse pihta
Opositsioon kritiseeris teravalt siseminister Ken-Marti Vaheri senist käitumist ja suhtumist probleemi lahendamisel. Ehkki teemale osutati ministri tähelepanu juba suvel, ei ole siiamaani ministeeriumilt ühtegi algatust seadusmuudatuseks. Veel enam, minister on öelnud, et kodakondsuse äravõtmist peatada pole võimalik. «Ei ole normaalne, et probleemi, mille olemasolust ministeerium pikka aega teab, hakatakse lahendama alles siis, kui ajakirjandus ründab ministri poliitilist krediiti ja järgmiste valimiste häältesaaki,» leidis Ossinovski.
Ka Yana Toom kahetses, et siseministri maailmapilt on väga mustvalge. «Tegelikult Eesti Vabariigi siseminister võiks omada keskmisest enamat empaatiavõimet. Lihtsalt sellepärast, et tegemist on inimestega ja antud juhul on tegemist ka lastega,» leidis saadik.
Anvelt ütles samuti, et teda on kogu selle protsessi jälgimisel häirinud, et meie täitevvõim on apaatne ega tee algatust muutmaks seadust, mille puhul nähakse puudujääki. «Teadmine seaduse puudujääkidest saabki tulla ainult täitevvõimult, sest nemad puutuvad nendega kokku,» ütles Anvelt.
«Me teeme suuri pressiteateid ja räägime sellest, kuidas meie ministrid annavad kätte uutele Eesti kodanikele kodakondsustunnistusi, samas me raiskame ju sellesama meie riigi populariseerimise ja meie kodakondsuse tähtsustamiseks ettenähtud raha sellega, et me võtame uisapäisa ära kümnetelt ja kümnetelt inimestelt sellesama kodakondsuse,» märkis Anvelt. «Ja me ei arvesta veel sellega, et tegelikult nende kümnete inimeste puhul on tegu alati nende kümnete sugulaste, tuttavate, lähikondlastega. Ja siis me imestame, mispärast üks osa Eestist tahab kogu aeg elada teises inforuumis.»