Piret Kergandberg ja Siim Vahtrus: suurprojektid nõuavad paindlikkust

Virtsu tuulepark Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Piret Kergandberg ja Siim Vahtrus advokaadibüroost Walless kirjutavad Risti tuulepargi juhtumi näitel, kuidas ettevõtted saaksid kindlustada suure mõjuga projektide elluviimise.

Lääne-Nigula vallavolikogu hiljutine otsus lõpetada Eesti Energia tütarettevõtja soovitud tuulepargi planeeringu koostamine on taas tõstnud esile küsimuse, kas Eestis on üldse võimalik mõnd suuremate mõjudega arendust ellu viia. Viimastel aastatel on mitu avalikkuse tähelepanu pälvinud suurprojekti tõepoolest takerdunud. Samas on üldistused stiilis «emotsionaalsed kohalikud ajavad Eesti majanduse põhja» nii oma sisult ebaõiged kui pikemas plaanis ka ettevõtjaid ennast kahjustavad. Need süvendavad vastandumist ja sillutavad teed lohakale asjaajamisele. Selmet otsida süüdlasi, on mõistlikum analüüsida ummikseisu põhjusi ning keskenduda sellele, kuidas tulevikus selliseid olukordi vältida.

Edukas ettevõtja peab olema oma plaanides paindlik. Suurte mõjudega ning riigile muul põhjusel tähtsateks arendusprojektideks on ette nähtud riigi või kohaliku eriplaneeringu koostamine. Eriplaneering erineb paljudele arendajatele tuttavast detailplaneeringust selle poolest, et protsessi esimeses etapis tuleb valida sobivaim asukoht arendusprojekti elluviimiseks, mis ei pruugi olla see, mis arendajal endal on välja vaadatud. Riigikohus on nn puidurafineerimistehase kaasuses (3-17-2132) rõhutanud, et asukohavalik peab olema laia ulatusega ning otsuse tegemisel on projekti kasumlikkuse kõrval tähtis keskkonnakaitse. Lisaks keskkonnakaitsele tuleb kindlasti kaaluda ka muid avalikke huve, sealhulgas valla ja vallaelanike huve.