Arvustus Ma tahan seda vaadata 20 aasta pärast

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
«Sea aasta» töötab nagu väljastuspult telejaama otse-eetris: kes saab sõna ja millises kontekstis? 
«Sea aasta» töötab nagu väljastuspult telejaama otse-eetris: kes saab sõna ja millises kontekstis? Foto: Filmivabrik

DocPointi avafilm, Raimo Jõeranna «Sea aasta» mõjub kui ajamasin. Ehkki see kujutab endast 2019. aasta kroonikat, tundub, et ekraanil jooksevad kaadrid mingist ammusest ajast. Veel võimsamalt mõjuks ta 10-20 aasta pärast. Nagu praegu töötab Andres Söödi 1988. aasta film «Draakoni aasta», mis räägib Eesti taasärkamisest ning millele Jõerand oma filmi alguses kummarduse teeb.

Eks alanud ju 20. sajand päriselt mitte aastal 1901, vaid 1914, kui Sarajevos kõlas kolm lasku. Nii on ka «Sea aasta» mälestus ajast, kui inimestele tundus korraga keskkond kole oluline, Greta Thunbergi algatatud kliimateemaline laste ristisõda rullus üle maailma ja ning räägiti, kui kuritegelik on lennukiga lendamine. Mida me sellest kõigest nüüd mäletame!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles