/nginx/o/2018/11/16/11578465t1h9ee4.jpg)
/nginx/o/2021/02/03/13611532t1hecb9.jpg)
- Vahetult pärast rünnaku toimumist ei andnud ameeriklased sisulisi selgitusi
- Enesekaitse võimaldab rakendada sõjalisi meetmeid relvastatud rünnaku puhul
- ÜRO eriraportöör jõudis järeldusele, et Iraani kindrali tapmine oli õigusvastane
- Droon on vahend mingi eesmärgi elluviimiseks ega ole iseenesest õigusvastane
Isegi kui ameeriklastel oli õigus rünnata Iraani kindralit Soleimanit, ei tohtinud seda teha Iraagis ning droonirünnakuga rikuti viimase suveräänsust, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor René Värk.
/nginx/o/2021/02/03/13611536t1h2e1f.jpg)
Eelmise aasta jaanuaris korraldasid Ameerika Ühendriigid droonirünnaku, milles tapeti Iraani revolutsioonikaardi kindral Qasem Soleimani. Ei olnud üllatus, et rünnak tekitas elavat vastukaja ja tõi kaasa palju kriitikat. Rünnak on märkimisväärne ainuüksi põhjusel, et ameeriklased tapsid nii kõrge sõjaväelase viimati Teises maailmasõjas.
Kuigi sündmusest on möödas üle aasta, ei ole see ununenud ja aastapäeva paiku olid mõlemad riigid ärevuses. Ameeriklased kartsid, et iraanlased korraldavad kättemaksuaktsioone, ning iraanlased süüdistasid, et ameeriklased kasutavad pingestunud olukorda sõja alustamiseks. Õnneks peale meeleavalduste ja tseremooniate midagi tõsisemat ei juhtunud.
Nüüd võiks korraks pöörduda tagasi kõnealuse sündmuse juurde ja hinnata selle õiguspärasust ajapikku lisandunud informatsiooni valguses. Ka ajaline distants on hinnangu andmisel kasulik, sest rünnaku toimumise järel ei andnud ameeriklased sisukaid selgitusi ja mõned ameeriklasi toetavad liitlased viitasid lihtsalt riigi õigusele ennast kaitsta. Tegelikult oli juhtum keerulisem ja kätkes endas mitmeid omapäraseid nüansse, näiteks toimus droonirünnak kolmandas riigis.
/nginx/o/2021/02/03/13611534t1h510a.jpg)
Ameerika Ühendriikide välisministeerium teatas vahetult pärast rünnaku toimumist, et relvajõud tegutsesid presidendi käsul ja rakendasid «otsustavaid kaitsetegevusi», et kaitsta oma isikkoosseisu välismaal. Kindral Soleimani olevat aktiivselt planeerinud rünnakuid Iraagis ja laiemalt Lähis-Idas paiknevate Ameerika Ühendriikide diplomaatide ja relvajõudude liikmete vastu. Lisaks olevat kindral Soleimani ja temale alluvad üksused vastutavad sadade USA ja liitlaste sõdurite hukkumise ning tuhandete haavata saamise eest. Ühendriikide tollane president Donald Trump teatas ajakirjanikele Floridas Mar-a-Lago kuurordis, et kindral Soleimani jäi vahele «hirmsate rünnakute» planeerimisega, mistõttu ta kõrvaldati. Ka teised kõrged ametnikud viitasid eelseisvatele rünnakutele ning vajadusele kaitsta ameeriklasi ja riiklikke huve.
Kui tavaliselt pakuvad Ameerika Ühendriigid selliste märkimisväärsete rünnakute puhul ka õigusliku selgituse, siis sel korral välditi selget juriidilist terminoloogiat.
Kui tavaliselt pakuvad Ameerika Ühendriigid selliste märkimisväärsete rünnakute puhul ka õigusliku selgituse (lihtsama või detailsema), siis sel korral oldi ebamäärased ja välditi selget juriidilist terminoloogiat. Ridade vahelt võis siiski välja lugeda, et ameeriklased teostasid enda arvates enesekaitset.
Kuna muu maailm oli rünnaku õiguspärasuse suhtes valdavalt kriitiline, edastasid Ameerika Ühendriigid viis päeva pärast rünnakut ÜRO Julgeolekunõukogule kirja, kus teatasid, et nad reageerisid eskaleeruvale relvastatud rünnakute jadale ning seetõttu teostasid riigi võõrandamatut õigust enesekaitsele vastavalt ÜRO harta artiklile 51. See on konkreetne õiguslik selgitus, mille asjakohasust saab hinnata.
Enesekaitse kasutamise eeldus
Alustuseks tuleb toonitada, et enesekaitsel (self-defence) on spetsiifiline tähendus rahvusvahelises õiguses. Kui riigid väidavad, et nad kaitsevad ennast erinevate negatiivsete asjaolude vastu, siis see ei tähenda kohe enesekaitse teostamist. Enamasti rakendavad riigid oma huvide kaitseks diplomaatilist, poliitilist, majanduslikku vms survet. Enesekaitse annab aga riigile õiguse rakendada sõjalisi meetmeid juhul, kui riigi vastu on toimunud relvastatud rünnak (armed attack).
Kohe tekkis küsimus, kas enesekaitse teostamise eeltingimus oli täidetud, st kas Iraan oli Ameerika Ühendriikide vastu pannud toime relvastatud rünnaku. Traditsioonilise lähenemise kohaselt eeldatakse reaalset ja tõsist relvastatud rünnakut. Teisisõnu, see peaks olema faktiliselt tõestatav ja selleks ei saa pidada väiksemaid vägivaldseid intsidente (riikidel peaks olema piisavalt paks nahk, et mitte iga intsidendi peale vastata sõjaliste meetmetega, mis võivad omakorda olukorda ettenägematult destabiliseerida). Need tingimused ei olnud täidetud kindral Soleimani ründamisel.
Meediasse jõudnud info kohaselt andis Donald Trump tingimusliku loa Iraani kindrali tapmiseks juunis 2019 ehk seitse kuud varem. See õõnestab enesekaitse argumenti.
Alternatiivselt pakutakse, et enesekaitset võib teostada ka juhul, kui relvastatud rünnak on ligiolev ja/või kui väiksemate vägivaldsete intsidentide jada moodustab kumulatiivselt tõsise relvastatud rünnaku. Selline lähenemine võib tunduda atraktiivne, kuid kätkeb endas subjektiivsuse ja spekulatiivsuse tõttu kuritarvituste ohtu. Aga just sellele lähenemisele toetusid Ameerika Ühendriigid oma argumentatsioonis.
Kriitikud heitsid ette, et ameeriklased ei esitanud veenvaid tõendeid tulevastest rünnakutest ning kindral Soleimani seotusest nende planeerimisel ja läbiviimisel (sisuliselt öeldi, et usaldage, meil on teavet, aga me ei saa seda avaldada).
Meediasse jõudnud informatsiooni kohaselt andis tollane president Trump tingimusliku loa kindral Soleimani tapmiseks juunis 2019 ehk seitse kuud varem. See õõnestab enesekaitse argumenti ja viitab hoopis sihttapmisele (targeted killing), mis on rahuaegses kontekstis õigusvastane. Ameerika Ühendriigid ja Iraan ei olnud omavahel relvakonfliktis, mis oleks aktiveerinud sõjapidamise reeglid, mis omakorda lubavad kombatantide ja vaenutegevuses osalevate tsiviilisikute tahtlikku ründamist.
/nginx/o/2021/02/03/13611538t1hd4e2.jpg)
Kohtuväliste tapmiste ÜRO eriraportöör Agnès Callamard järeldas juunis 2020 avaldatud raportis, et ameeriklaste avaldatud informatsiooni arvestades oli kindral Soleimani tapmine õigusvastane. Ta leidis, et Ameerika Ühendriikide tegevus ei olnud käsitletav ennetava enesekaitsena, mis võib olla õigustatud juhul, kui vajadus enesekaitse järele on kohene, ähvardav oht on rõhuv, puudub võimalus muude võimaluste kasutamiseks, olukord ei jäta aega järelemõtlemiseks ning kasutatud vahendid on mõistlikud ja mitte liialdatud. Rünnaku asjaolud jätsid mulje, et ameeriklased kasutasid lihtsalt soodsat võimalust saada lahti tülikast ja ohtlikust isikust.
Soleimani tapmise juures tuleb esile üks ebatavaline asjaolu, mis lisab ka õiguslikku keerukust. Nimelt toimus droonirünnak Iraagis. Kui me nõustume, et kindral planeeris ja lasi temale alluvatel üksustel toime panna rünnakuid ameeriklaste vastu, siis võime väita, et Ameerika Ühendriikidel tekkis õigus teostada enesekaitset Iraani suhtes. Nii kõrge sõjaväelase käitumine on omistatav riigile, mis tähendab, et mida tegi kindral Soleimani, seda tegi Iraan.
/nginx/o/2021/02/03/13611537t1hdbb8.jpg)
Iraak ei puutunud asjasse, mistõttu ei tohtinud Ameerika Ühendriigid ühepoolselt kasutada relvastatud jõudu selles riigis kõnealusel eesmärgil. Põhimõtteliselt oleks Iraak saanud anda nõusoleku sellise operatsiooni läbiviimiseks oma territooriumil, aga Iraagi peaministri reaktsioon näitas, et Iraak ei olnud teadlik sellest operatsioonist ega olnud andnud nõusolekut. Peaministri kinnitusel tuli kindral Soleimani tema kutsel Iraaki läbirääkimistele, et leida võimalusi Iraani ja Saudi Araabia vaheliste pingete maandamiseks. Iraagi parlament reageeris väga valuliselt ja nõudis, et Ameerika Ühendriigid viiksid oma relvajõud välja. Seega, isegi kui ameeriklastel oli õigus rünnata kindral Soleimanit, ei tohtinud seda teha Iraagis – droonirünnakuga rikuti Iraagi suveräänsust. Tasub meenutada, et droonirünnakus sai surma ka viis Iraagi ametnikku.
Droon kui taparelv
Lõpetuseks tasub põgusalt peatuda droonide kasutamisel, mis on pikalt põhjustanud tuliseid debatte. Droon on vahend mingi eesmärgi elluviimiseks ega ole iseenesest õigusvastane. Samamoodi nagu püstolit saab kasutada lubatud ja keelatud viisil, saab ka drooni kasutada lubatud ja keelatud viisil. Droonid tekitavad tihti emotsioone, mille tagajärjel nihkub diskusiooni fookus sisulistelt küsimustelt eemale.
Ennekõike tuleb küsida, kas Soleimani ründamine oli lubatud rahvusvahelise õiguse alusel, ning alles seejärel tasub hakata uurima, kuidas rünnak läbi viidi.
Mingile käitumisele õiguslikku hinnangut andes tuleb esmalt küsida, kas planeeritud tegevus on õiguspärane, ja teisena saab hinnata, kas valitud vahend on sobiv (nt põhjustab vähem kaasnevat kahju). Kindral Soleimani tapmise näidet kasutades tuleb ennekõike küsida, kas tema ründamine oli lubatud rahvusvahelise õiguse alusel, ning alles seejärel tasub hakata uurima, kuidas rünnak läbi viidi. Jah, avalikkusele on teada mitmed näited, kus droonirünnakutes on põhjustatud ulatuslikku kaasnevat kahju tsiviilisikutele, aga nendel juhtudel on probleem pigem selles, kuivõrd täpne on luureinfo ja kuidas drooni kasutatakse.