KESKKOND ⟩ Peagi läheb veel mitme võõrliigi tõrjeks

Sosnovski karuputke tõrje Jõgevamaal Puurmani vallas. Foto: Sille Annuk

Küsimustele võõrliikide tõrje ja sobilikumate liikidega asendamise kohta vastab keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.

Euroopa Liidu LIFE-programmist rahastatava projekti «Loodusrikas Eesti» üks kavandatavaid tegevusi on ka võõrliikide tõrjumine uudsete meetoditega. Millised liigid seekord sihikule võetakse ja milles seisneb tõrje uudsus?

Kavatseme tegelda nelja taimeliigiga ja nende kahe lähisugulasega: lumimari, pihlenelas, kanada ja sügis-kuldvits ning vooljas ja sahhalini pargitatar. Nende tõrjumiseks on kavas kasutada kombineeritult glüfosaati, keeva vee masinat, juurimist ja niitmist.

Kuidas läheb senistel võõrliikide tõrjeprojektidel? Mis seisus on näiteks sosnovski, pärsia ja hiid-karuputke tõrje?

Hävinuks loetakse karuputk praegu 620 hektaril, kuid alles on veel 2200 hektarit karuputke kasvualasid. Muidugi kuulub nende hulka palju alasid, kust karuputk on peaaegu kadunud, aga seemnest tärkab endiselt mõni taim. Seepärast käime veel kaks-kolm aastat pärast esialgset taimede kadumist alasid kontrollimas, et töö luhta ei läheks. Leitakse ka uusi kolooniaid, kuid kuna osa on edukalt tõrjutud, siis üldpindala on viimastel aastatel vähenenud.