Küsime spetsialistidelt: Mis aitab nohu ja köha peletada?
11. veebruar 2021, 01:00
Enam ei pea keegi nohu ja köha tühiseks probleemiks. Otse vastupidi, iga pisemgi haigusnäht kipub hirmutama ja tekitab soovi end võimalikult kiiresti terveks ravida. Nii võttiski Maa Elu asjatundjatelt uurida kõige tõhusamaid nippe, mida nemad ise kasutavad, kui köha, nohu või kurguvalu kimbutab.
Katrin Luke,
Karepa Ravimtaimeaia perenaine
Ikka juhtub, et ise ka vahel haigestun. Kohe, kui tunnen, et nohu algamas, panen nina sisse ja ümbrusesse enda ravimtaimeaia ninasalvi, milles männipungad, aed-liivatee, piparmündi ja eukalüpti eeterlikud õlid. Tihtipeale pääsengi nii nohust. Kui aga nohu juba hull, tuleb määrida mitu korda päevas, lisaks teen inhalatsiooni männipungade, iisopi või aed-liivateega.
Männipungi saab praegu koguda, on head vaigused. Pange männipungad kaussi, keev vesi peale ja hingake auru rätiku all viis-kuus korda päevas, saab nina ilusti lahti.
Kui tunnen, et kurk hakkab kipitama, on see esimene märk, et tuleb võtta kibuvitsateed nelgi ja ingveriga või kibuvitsasiirupit. Külmavärinatega teen ikka kuuma teed kibuvitsamarjadest koos nelgi ja ingveriga.
Köha vastu aitavad mitu taime: iisop, liivatee, pune, paiseleht. Parim on neist teha segu.
Minu jaoks kõige tõhusam on Islandi samblik kibuvitsamarjadega, keedan 30 minutit ja lasen seista 10–20 minutit. Kindlasti enne joomist segada, et lima põhja ei jääks. Köhahoo korral kohe lonksata. Esimestel päevadel võib seda jooki kuluda mitu liitrit. Võib lisada ka liivateed ja iisopit või neid lisaks juua.
Hea köharohi on sookail, seda tuleb tarbida mõõdukalt: viis-kuus lonksu ehk tass päevas. Rinnale ja seljale võib määrida hanerasva.
Maret Makko,
apteeker ja taimetark
Minule külmetushaigused eriti kallale ei tule. Mõistlik on teha ennetustööd, kui haigeks jääda! Oluline on normaalselt puhata ja mitte karta haigeks jääda. Ka on tähis piisavalt liikuda värskes õhus, kasutada C- ja D-vitamiini ning toituda tervislikult. Ravimtaimedest võib külmetushaiguste puhul kasutada melissi, päevakübarat, pärnaõisi, teelehte, paiselehte, saialille ja salveid.
Le Vallikivi
perearst
Ma väga hästi ei oska nendele küsimustele vastata, kuna töine pidev batsillikümblus on immuunsüsteemi ilmselt sellisel määral karastanud, et viimati olin tõsiselt haige 2005. aastal Lastehaiglas praktikal olles. Ilmselt on olnud kasu ka aastaringsest meres suplemisest.
Aga oma patsientidele soovitan nohu, köha ja kurguvalu vastu kõiki koduseid vahendid, mis vähegi aitavad ja ebamugavad ei tundu: tee, mesi, inhalatsioonid, imemispastillid, vajadusel ka valuvaigistid.