:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2021/02/10/13623077t1h7492.jpg)
- Von der Leyen õigustas nii ühishanget kui pikemat kasutuslubade vaagimist
- Praegune eesistuja Portugal on ELi kõige hullemas koroonakriisis
- Financial Timesi hinnangul teenib ELi koroonastrateegia väikeriikide huve
- Jaak Madison leidis, et koroonaviiruse pärast õhutatakse liialt paanikat
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen astus eile Brüsselis europarlamendi täiskogu ette samasuguses võtmes nagu kõrge esindaja Josep Borrell päev varem: kaitsma oma kogu ELi puudutavaid töövalikuid.
Debati teema, millel von der Leyen osales, oli ELi koroonavaktsineerimise strateegia. Enne teda astus kõnepulti praeguse eesistuja Portugali ELi asjade minister Ana Paula Zacarias, kes tõdes, et viimatise koroonaaruteluga võrreldes pole seis Euroopas kuidagi paranenud.
Ühestki teisest ELi riigist pole selle kohta süngemat illustratsiooni kui praegu Zacariasel. Portugal nimelt ei juhi ELis mitte ainult eesistujamaana, vaid on ka Euroopa koroonaviirusega nakatumise tabeli konkurentsitu liider.
Rünnakud Berliinist
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) viimaste andmete järgi on Portugalis koroonaviirusega nakatumise määr 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul 1652,47. Seal napib hingamisaparaate ja meedikuid. Neile on juba appi lennanud sõjaväearste ja -õdesid Saksamaalt ning nad kaalusid tõsiselt Austria pakkumist lennutada patsiente oma riigist Euroopa südamesse Viini.
/nginx/o/2021/02/10/13623080t1h2c58.jpg)
Zacarias kasutas oma sõnavõttu muuseas ka selleks, et abistajaid teistest ELi maadest tänada. «Minu riik teab paremini kui enamik, et Euroopa solidaarsus on enamat kui sõnad. See on tegevus,» lausus ta.
Von der Leyeni sõnavõtt algas töövõitute loetlemisest. 94 protsenti Poola meditsiinitöötajaist, 93 protsenti Taani hooldekodude elanikest, neli protsenti kõigist itaallastest on vaktsineeritud, märkis ta. «Ning me töötame nii kõvasti kui võimalik, et täita oma suur eesmärk vaktsineerida suve lõpuks 70 protsenti Euroopa täiskasvanud elanikkonnast,» lubas ta.
/nginx/o/2021/02/10/13623079t1h0207.jpg)
«Sellegipoolest on fakt, et praegu pole me viiruse alistamisel seal, kus tahame,» nentis von der Leyen. «Me olime masstootmise suhtes liiga optimistlikud. Ja ehk võtsime ka liiga loomulikult, et tellitud doosid saabuvad õigel ajal. Peame endalt küsima, miks ja mis järeldusi me sellest teha saame.»
Samas ei kandnud von der Leyen oma valitud strateegiat siiski maha. «See oli ja on õige, et me eurooplastena tellisime vaktsiini koos ja jagame seda nüüd solidaarsuse vaimus,» õigustas ta. «Ma ei taha isegi kujutleda, mida see tähendanuks, kui mõni suur liikmesriik oleks endale vaktsiini kindlustanud ja teised jäänud tühjade kätega.»
Pole võimalik teha mingeid kompromisse, kui süstime bioaktiivset ainet tervesse inimesse.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen
Nagu märkis Euroopa Komisjoni presidendi eilse ettekande kajastuses ajaleht Financial Times, on von der Leyen eriti tõsise kriitikatule alla sattunud kodus Saksamaal. «Rünnakud Berliinist ilmestavad, kuidas ELi vaktsiiniskeem töötab kõige paremini väikeste riikide jaoks, kes moodustavad liikmesmaadest enamuse, kuid võib hoida tagasi suuri riike, kel on majanduslikku jõudu iseseisvalt läbirääkimisi pidada,» sedastas too leht.
Von der Leyen jäi vankumatuks ka selles, et Euroopa Ravimiametil (EMA) on kulunud vaktsiinidele heakskiidu andmise vaagimiseks nädalaid rohkem kui näiteks brittidel või ameeriklastel. «Oleme otsustanud mitte lõigata nurki turvalisuselt või efektiivsuselt,» sõnas ta. «Pole võimalik teha mingeid kompromisse, kui süstime bioaktiivset ainet tervesse inimesse.»
Ungari on seni ainus ELi riik, kes on otsustanud EMA heakskiiduta vaktsiinid käiku lasta. Nad on ostnud viis miljonit doosi Hiinas toodetud Sinopharmi vaktsiini ning nüüd teatas Budapest, et tulevast nädalast hakkavad saabuma ka Vene Sputnik V vaktsiinid. Idanaabriga sõlmitud lepingu järgi saab kümne miljoni elanikuga Ungari kolme kuu jooksul kaks miljonit doosi.
Pahased iirlased
Europarlamendi debatis olid ühed teravamad sõnavõtjad Iiri saadikud. Neid pahandas, kuidas Euroopa Komisjon oleks ELi toodetava vaktsiini ühendusse jätmise nimel piiranguid kehtestades peaaegu tekitanud Iiri Vabariigi ja Ühendkuningriiki kuuluva Põhja-Iirimaa vahele paljukardetud kõva piiri.
Von der Leyen möönis vigu. «Mul on sellest sügavalt kahju. Kuid lõpuks saime selle korda ning ma võin kinnitada, et minu komisjon annab endast parima kaitsmaks rahu Põhja-Iirimaal,» lubas ta.
Eesti saadikuist võttis üle nelja tunni kestnud debatil sõna EKRE ning Euroopa tasemel Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni esindaja Jaak Madison. Ta juhtis tähelepanu, et näiteks Ühendkuningriigis on vaktsineeritud viis korda rohkem inimesi kui ELis keskmiselt, ning arvas, et von der Leyen peaks ametist tagasi astuma.
EKRE saadik avaldas ka kahtlust, et Euroopa Komisjon naudib koroonakriisi, sest see annab neile suuremad volitused. «Kas see pole mitte tahtlikult suureks paisutatud paanika, kus inimesi hirmutab kõiki tappev viirus, kuigi me teame praegu, et surmade arv on nakatunud inimeste koguarvuga võrreldes marginaalne?» kõneles ta.