/nginx/o/2021/02/10/13623095t1h1948.jpg)
Investor Kristi Saare rääkis Kuku raadio saates «Majandusruum», et suure rahatrüki eel on keeruline aktsiaturgude suurt langust näha. Hiljutist väikeinvestorite «kambakat» riskifondidele on tema sõnul keeruline korrata, sest iga täiuslik torm saab juhtuda ühe korra.
Mida soovitate algajale investorile, kes mõtleb, et turud on aasta otsa rallinud ja kas üldse maksab nii kõrge hinna tasemel siseneda?
Mina hakkasin aktsiaid ostma 2013 ja sain oma blogis vastu päid ja jalgu, et «kõik on nii kallis, oota kuus kuud, siis saab kindlasti odavamalt!». Probleem on selles, et hetkel, kui hakkad ostma, tunduvad hinnad alati kallid, paar aastat hiljem tagasi vaadates mõtled, et oleks võinud osta rohkem.
Sellist optimismi leida, et hinnad langevad, on väga keeruline, sest raha trükitakse nii palju juurde ja seda mujale kui varadesse, börsile ja kinnisvarasse parkida tegelikult ju pole.
Tõenäosus, et midagi odavamaks läheb, on suhteliselt väike ja kui turg isegi hakkab kukkuma, siis on tipust väga hea alustada: saad kohe väikeste summadega emotsiooni kätte, et kuidas need punased numbrid on.
Viimased kümme aastat investeerides ei pidanud midagi õigesti tegema, selleks et raha teenida. Kandsid raha kuhu iganes ja järgmisel aastal oli rohkem, sest kõik lihtsalt tõusis. Ühel hetkel, kui kukkuma hakkas, oli väga valus. Praegu pigem osta ja nautida, et turg pigem tõuseb – isegi kui kukub, rõõmustad selle üle, et saab odavamalt juurde osta. Pole hullu!
Investeerima asudes olete esimese asjana soovitanud kasutada pensioni kolmanda samba maksupõrget.
Väikeinvestorina ei tasu oma võimeid üle hinnata. Finantsmaailmas töötavad inimesed ja arvutid, kes teevad seda 16 tundi päevas, ja tõenäosus, et tööl käiv tavainimene suudab kübarast midagi suurepärast välja võluda, on suhteliselt väike.
Tasub võtta konservatiivselt. Ühtki teist investeeringut, kus raha sissepanemise eest öeldakse «aitäh» ja «palun, me paneme 20 protsenti omalt poolt juurde», siiski olemas ei ole.