R, 2.12.2022

Vaata, kes said selle aasta riigi teaduspreemiad

Kaur Maran
, toimetaja
Vaata, kes said selle aasta riigi teaduspreemiad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Teaduspreemia pälvis legendaarne südamekirurg Toomas Sulling.
Teaduspreemia pälvis legendaarne südamekirurg Toomas Sulling. Foto: Madis Veltman / Postimees

Riigi teaduspreemiate elutööpreemiad pälvisid südamekirurg Toomas Sulling ja kirjandusteadlane Jüri Talvet.

Elutööpreemiad

Põhja-Eesti regionaalhaigla kirurg professor Toomas-Andres Sulling  

Eesti 20. sajandi üks suurkujusid Toomas-Andres Sulling (1940) on Eesti kaasaegse koronaarkirurgia rajaja ja pioneer. Enam kui poole sajandi eest oli ta üks väheseid maailmas, kes süsteemselt opereeris raskete infarktieelsete seisundite ja ägeda infarkti patsiente. Tollal käis see paljuski sisuliselt pimesi, teadmata pärgarterite tegelikku seisundit.

Tohutu hüppena tõi ta Eesti meditsiini südame pärgarterite angiograafia meetodi, mis võimaldas «näha» veresoonte sisse, teha õigeid otsuseid ja vähima vahelesegamisega saavutada parim ravitulemus. Kolmekümne aasta pikkuse opereeriva südamekirurgi ja tippteadlase kogemuse realiseeris ta šundilõikuse (ahenenud või sumbunud arteriosale kõrvaltee moodustamise – toim.) tehnikana, mida sai teha töötaval südamel. See võimaldas parandada meie tähtsaimaid veresooni seestpoolt, minimeeris südamelihase kahjustust lõikuse käigus ja andis uue elu paljudele, keda ründas infarkt.

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jüri Talvet

Kirjandusteadlane, tőlkija, luuletaja ja esseist Jüri Talvet.
Kirjandusteadlane, tőlkija, luuletaja ja esseist Jüri Talvet. Foto: Sille Annuk

Jüri Talvet (1945) on Eesti teenekamaid ja väljapaistvamaid humanitaarteadlasi, kelle silmapaistval ja mitmekülgsel elutööl on suur ühiskondlik mõjukus ja rahvusvaheline haare. Kauaaegse Tartu Ülikooli maailmakirjanduse õppejõu (läinud aasta 31. augustini – toim), viljaka kirjandusteadlase, kultuurikontaktide arendaja ja ka loovisikuna on ta paljude eesti humanitaarteadlaste, aga ka õpetajate, ajakirjanike, toimetajate, diplomaatide jt õpetaja.

Tema fundamentaalne panus Eesti teadusesse on hispanistika rajamine, hispaaniakeelse kirjanduse ja kultuuri uurimise kasvatamine maailmatasemele. Analüüsides eri maade kirjanduse seoseid eesti kirjandusega ning kirjandus- ja kultuuriteaduse teoreetilisi küsimusi, sh poeetika olemust, on Jüri Talvet oluliselt võimestanud eesti kirjanduse rahvusvaheliselt tuntuks tegemist. Paljudest keeltest ja mitmetest žanridest tõlkijana ning eesti kirjanduse tutvustajana rahvusvahelisel areenil on ta aastakümneid olnud Eesti teaduse ja kultuuri suursaadik kogu maailmas.

Seitse aastapreemiat

Antakse välja eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest.

Martti Raidal.
Martti Raidal. Foto: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

Täppisteaduste aastapreemia tööde tsükli eest pealkirjaga «Mustadest aukudest koosnev tuimeaine» läheb töögrupile, kuhu kuuluvad teadur Gert Hütsi (1975), juhtivteadur Martti Raidal (1968) ja Hardi Veermäe (1985) Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist.

Tumeaine olemuse mõistmine on kaasaja füüsika üks suurimaid väljakutseid. Laureaadid lähtuvad ideest, et tumeaine võib koosneda mitte gravitatsioonilist mõju omavatest elementaarosakestest, vaid suurtest mustadest aukudest, mis on vaatlustes praktiliselt nähtamatud, kuid mõjutavad gravitatsioonivälja kogu universumi tasemel.

Selgitati, et massiivsed (ehk 30 Päikese massiga) mustad augud võivad moodustada ainult väikese osa kogu tumeainest. Sellistel mustadel aukudel võib siiski olla tähtis roll galaktikate arenemisel. Nimelt näitasid laureaadid, et ürgsed mustad augud, mis tõenäoliselt eksisteerisid varajases universumis, saavad olla seemneks tänapäeva galaktikate keskmes olevatele ülimassiivsetele mustadele aukudele.

Füüsikalise keemia professor Enn Lust
Füüsikalise keemia professor Enn Lust Foto: Sille Annuk

Keemia ja molekulaarbioloogia alal teenis aastapreemia tööde tsükkel « Operando meetodite arendamine ja rakendamine poorsete Na-ioon patareide elektroodide ning muude poorsete materjalide ja ühikrakkude süvauuringuteks», mille autoriteks on TÜ keemia instituudi direktor, füüsikalise keemia professor akadeemik Enn Lust (1954) ja TÜ füüsikalise ja elektrokeemia kaasprofessor Alar Jänes (1964).

Enn Lust ja Alar Jänes otsivad asendust liitium-ioonakude kallitele ja piiratud varudega komponentidele, rakendades elektroodides liitiumi asemel laialt levinud naatriumit ja kasutades spetsiifilise loodusliku grafiidi asemel sünteesitud materjali; ühe allikana ka Eesti turvast. Nad lõid unikaalse tehnoloogia aku elektroodide massi, struktuuri, elektriliste omaduste ja pindkihi viskoossuse muutuste jälgimiseks reaalsetes kasutustingimustes.

Naatriumil põhinevate ja sünteesitud grafiitmaterjali kasutavate elektroodide puhul jõuti sama mahutavuseni, mis liitium-ioonakudes, mis tähendab, et uut tüüpi akud võivad saada tuleviku energiasalvestite nurgakiviks ja kiirendada rohetehnoloogiate arengut.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlane dr Maarja Grossberg.
Tallinna Tehnikaülikooli teadlane dr Maarja Grossberg. Foto: Raul Mee/Postimees

Tehnikateaduste alal said aastapreemia TTÜ optoelektroonsete materjalide füüsika labori juhataja professor Maarja Grossberg (1981) ja TTÜ küberneetika instituudi professor Jüri Krustok (1955) tööde tsükli eest « Uute 2D ja 3D mitmikpooljuhtide optiline spektroskoopia»

Laureaadid on õppinud aru saama ja mõõtma, kuidas mõjutavad mitmesugused mikrolisandid kesteriitmaterjalide võimekust muundada päikesekiirgust elektrienergiast. Nad oskavad sellest keerukast vase, tsingi/raua, antimoni ja väävli ühendusest luua monokristalseid ja monoteralisi materjale, neid teiste elementidega täppismodifitseerida ja ülitäpselt mõõta saadud komposiitide reaktsiooni valgusele, aga ka kasvatada eriliste optiliste ja elektriliste omadustega grafeenilaadseid üliõhukesi pooljuhte. Erinevalt jäikade ja kallite ränialuste kasutamisele rajatud tehnoloogiast saab uudsel moel (tahkete lahustena) sünteesitud kesteriitteradest moodustada suuri ja elastseid päikesepaneele ning grafeenilaadsed pooljuhid on perspektiivsed tuleviku optoelektroonsetes lahendustes.

Arstiteadlane Eero Vasar.
Arstiteadlane Eero Vasar. Foto: Sille Annuk

Arstiteaduste vallas saab preemia TÜ inimese füsioloogia professor akadeemik Eero Vasara (1956) juhitud kollektiiv, kuhu kuuluvad ka TÜ katseloomakeskuse juhataja Mario Plaas (1980), inimese füsioloogia kaasprofessor Mari-Anne Philips (1979) ja psühhiaatria kaasprofessor Liina Haring (1973) tööde tsükli eest « Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias: geneetiliselt muundatud katseloomadest skisofreeniaspektri häireteni inimestel»

Töörühm on astunud pika sammu neuropsühhiaatriliste haiguste tekkemehhanismide mõistmise suunas, mõõtnud antipsühhootilise ravi mõju põletiku ja ainevahetuse markeritele ning püstitanud küsimuse, kas diabeedi ravimitega on võimalik ära hoida skisofreeniahaigetel tekkivat metaboolset sündroomi. Esiletõstmist väärivad töörühma edusammud harvikhaiguse Wolframi sündroomi mehhanismide mõistmise suunas. Wolframi sündroom on raske geneetiline, lapseeas algav suhkurtõve ja nägemise ning kuulmise nõrgenemisega seonduv haigus, millele seni puudub parandav ravi. Prekliinilised uuringud geneetiliselt muundatud loommudelitel on paljulubavad ja viitavad reaalsele võimalusele peatselt selle sündroomiga patsiente ravida.

Jonne Kotta
Jonne Kotta Foto: Erakogu

Geo- ja bioteaduste aastapreemia laureaat on Eesti mereinstituudi mereökoloogia professor Jonne Kotta, kes saab selle tööde tsükli eest nimega «Mereelustik kliimamuutuste tõmbetuultes».

Jonne Kotta analüüsib mitte ainult seda, kuidas reageerib mereelustik kliimamuutustele, vaid ka, kas elustik võimendab või puhverdab kliimast tulenevaid muutusi või pole sel globaaselt olulist rolli. Tsüklis on sünteesitud suur pilt – interaktsioonid eri skaalade, elustikurühmade, elupaikade vahel kliimamuutuste kontekstis. Haaratud on nii põhjaloomastik ja -taimestik kui ka ökosüsteemide toimimine, ühe fookusega survetegurite kaardistamisele Läänemere rannikualadel. Märksa paremaks on saanud põisadru leviku ja käekäigu mõistmine meie meres. Sotsiaalselt tundlik, kuid järjest olulisem on võõrliikide (eelkõige ümarmudila ja mudakrabi) leviku kaardistamine ja nende mõju analüüs Läänemere ökosüsteemile.

Merike Sisask
Merike Sisask Foto: Piret Räni

Sotsiaalteaduste alal pälvis preemia tööde tsükkel «Vaimse tervise ja heaolu ning sellega seonduva riskikäitumise (eelkõige suitsiidikäitumise) sotsiaalsed mõjutegurid», mille autoriks on Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor ja Eesti demograafia keskuse vanemteadur Merike Sisask.

Merike Sisask käsitleb teravaid ja kaasaegseid ühiskonna erinevate rühmade – eriti noorukite – vaimset tervist puudutavaid teemasid, mis on kujunenud olulisteks sotsiaalseteks probleemideks ja nõuavad professionaalset sekkumist.

Ta näitab, et vaimset tervist mõjutab terve plejaad tegureid nagu piisava pikkusega uni, suitsetamine või sellest loobumine, seksuaalkäitumine või koolikiusamine. Kesksel kohal on suitsiidile viivate tegurite analüüs ja nende laastava mõju vähendamise võimalused, sh suitsiidikäitumine ja selle ennetamine militaarses kontekstis. Laureaat näitab, kui oluline on digimaailm kui psühhosotsiaalne keskkond vaimse tervise ja heaolu mõjutegurina ning analüüsib meedia ja interneti osa enesetapumõtete tekkimises ja ärahoidmises.

Epp Annus «Sotskolonialism Eesti NSV-s: võim, kultuur, argielu».
Epp Annus «Sotskolonialism Eesti NSV-s: võim, kultuur, argielu». Foto: Tartu ülikooli kirjastus

Humanitaarteaduste preemia laureaat on TLÜ humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Epp Annus tööde tsükliga «Sotskolonialismi filosoofilis-teoreetilise paradigma väljatöötamine, nõukogude ühiskondade ja kultuuride uuringud» eest.

Epp Annus katsetab oma tööde tsüklis kultuuri, ühiskonna ja filosoofia nähtuste kompleksse mõtestamise võimalusi. Originaalse mõistega sotskolonialism tähistab ta hiilivat kolonialismi, mis allutab iseseisva riigi võõrvõimu alla sotsialistliku ideoloogia varjus, proovides kolonisaatorina muuta kohalikke režiimile sobivateks «sotsinimesteks».

Ta loob meie lähiajaloo ja nõukogude korra mõjude käsitlemise uue paradigma, tõstes okupatsiooni asemel esile kolonialismi ning sidudes selle sovetiseerimisega kui mõtteviisi ulatusliku ümberkujundamisega. Tema uurimused toovad esile nii nõukogude survesüsteemi keerukuse ja vastuolulisuse kui ka võimu ja inimeste suhete eritahulise mustri, võimaldades mõista süsteemi saatanlikkust ja paremini näha mustvalgete vastanduste taha.

Märksõnad
Tagasi üles