Madli Vitismann: inimestest, loomadest ja sõnastikest

Madli Vitismann. Foto: Erakogu

Keel on suhtlusvahend, milles ei tohiks sõnade tähendust muudkui laiendada. See võib häirida suhtlust, kui me ei saa varsti enam üksteisest õigesti aru. Kahjuks ei toeta üksteise mõistmist Sõnaveeb, mis registreerib ka sõnade kasutust vales tähenduses, kirjutab merendusajakirjanik Madli Vitismann.

EKI Keelekooli artiklis «Loomad ja inimesed» selgitasid Tiina Paet ja Lydia Raadik, et loomi ja inimesi puudutav sõnavara ühtlustub. Nende arvates näitab see, kui viimase aja keelekasutuses loomad seksivad, on rasedad ja sünnitavad, selle asemel et paarituda, olla tiined ja poegida, pelgalt tähenduse ülekannet eeskätt lemmikloomanduse laia leviku tõttu. Arvan aga, et sellise sõnakasutuse taga on pigem teadmatus sõnade tähenduspiiridest ja selles peaksid sõnaraamatud keelekasutajaid aitama.

Kuid näiteks Sõnaveebis käib paaritumine ka inimeste kohta, tiinus on venekeelse vaste kaudu muudetud raseduse sünonüümiks ning sünnitama esitatakse viisil, milles on esikohal ülekantud tähendus, põhitähendus aga jäetud teiseks. Sõna eutanaasia, millega EKI Keelekooli artikkel algas, ongi Sõnaveebis saanud lisatähenduseks loomade hukkamise. Niisugusest sõnaraamatust ei ole abi, et teada saada, mida mingi sõna tähendab. Pigem registreeritakse, et keegi on nii kasutanud.