Koroona mõjud meie elus (4.): pikk päevatöö kaob öösse

Priit Pullerits
Copy
Swedbanki personalijuht Ülle Matt oma kodutänaval Viimsi vallas Haabneemes. Talvemantel on tema enda disainitud ja õmmeldud. «Kodukontoris töötamine on andnud mulle juurde vaba aega ärajäänud tööreiside ja muu logistika arvelt, mis võimaldab üle pika aja tegeleda mõnuga ka oma hobidega, nagu õmblemine ja keraamika,» lausub Matt.
Swedbanki personalijuht Ülle Matt oma kodutänaval Viimsi vallas Haabneemes. Talvemantel on tema enda disainitud ja õmmeldud. «Kodukontoris töötamine on andnud mulle juurde vaba aega ärajäänud tööreiside ja muu logistika arvelt, mis võimaldab üle pika aja tegeleda mõnuga ka oma hobidega, nagu õmblemine ja keraamika,» lausub Matt. Foto: Eero Vabamägi

Mullu kevadel kodutööle jäänud inimeste esialgne mure, mis moodi veebi teel köögist või elutoast palgatöö tehtud saaks, on asendunud ajapikku palju tõsisema küsimusega: kuidas uudses harjumatus olukorras vaimselt üldse terveks jääda. Kuidas siis?

Ülle Matt on juba 11 kuud püsinud peamiselt kodus. Tükk aega, nagu ta ütleb, viibinud mustas kastis. See oli siis, kui tööasjade ajamiseks pidi kasutama Skype’i, kus ei tema ega keegi teine, kellega tuli suhelda, saanud ennast arvutiekraanil näidata. Mitte turvakaalutlustel, vaid seepärast, et liikuva taustapildi lisamine võtnuks veebivõrgul võimekust vähemaks.

«See oli kõige kurvem aeg, kui kolleege üldse ei näinud,» meenutab Matt (53), Swedbanki personalijuht, koroonakriisi algusaega.

Kuigi 2700 töötajaga Swedbank propageeris kaugtööd juba enne, kui üleilmne viirus elu Eestis pea peale pööras, polnud Mati sõnul keegi valmistunud selleks, et ligi 70 protsenti panga töötajatest peab end pikemaks ajaks seadma sisse kodukontoris. Pangas ei saagi niisugune asi käia lihtsalt, sest klientide andmetele ei ole väljastpoolt kontorit turvalist juurdepääsu. Selleks pidid

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles