Keskpäevatund Heldur Meerits: Lavrov ja Peskov mängivad klaverit neljal käel

Heldur Meerits Foto: Peeter Langovits
Kuku Raadio
Copy

Kuku raadio laupäevases, 13. veebruari saates «Keskpäevatund» arutlesid saatejuhid Ainar Ruussaar, Heldur Meerits ja Priit Hõbemägi mitmel päevakajalisel teemal, võttes esmalt luubi alla valitsuse saja päeva tööplaani.

Samuti räägiti värskest Euroopa Liitu puudutava küsitluse tulemustest, mille juures ei saadud üle ega ümber Euroopa Liidu kõrge ametniku Josep Borelli rohkelt kõneainet pakkunud visiidist Venemaale. Juttu oli veel uuest loodavast erakonnast Eestis ning siia tuumaelektrijaama rajamise plaanist.

Ainar Ruussaar kõneles, et valitsus on teatanud plaanist kehtestada saja päeva jooksul koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted. Samal ajal näitab tema sõnul statistika koroonaviirusega nakatunute jätkuvalt suurt hulka.

«Ootaks, et saaks olukorra kontrolli alla. Väljuda saab ikkagi sellisest kohast, mis on kontrolli all. Praegusel hetkel tundub, et väljumise asemel oleks olnud mõistlikum sinna kirjutada sõna «kontroll»,» rääkis Ruussaar. «Sada päeva on piisavalt mõõdetav aeg, et vaadata, kas selle pandeemia leviku saame Eestis kuidagi raamidesse suruda või ei saa. Praegu seda nagu näha ei ole. Tõsi, vastukaaluks tuleb jälle öelda, et valitsus andis lubaduse, et alates maist saavad kõik, kes tahavad, ennast kodu lähedal vaktsineerida. See on selline lubadus, mida saab 5. mail selgelt mõõta.»

Vihakõne seaduse eelnõu üle arutledes tähendas Priit Hõbemägi, et temas ei tekita usaldust eelnõu ühe innuka taganttõukaja, justiitsminister Maris Lauri juriidilise kõrghariduse puudumine. Samas nentisid saatejuhid, et vastava eri- või kõrghariduseta ministreid on aegade jooksul jagunud mitme varasema valitsuse koosseisu.

Meenutati sedagi, et samasugune punane rätik, nagu oli eelmise valitsuse ajal opositsioonile abielureferendumi teema, on seda praegusele opositsioonile nüüd vihakõne seaduse menetlemine. Kas Eesti vajab vihakõne seadust? «Vihakõne mõistetakse erinevalt. Piirid on ebaselged,» märkis Ainar Ruussaar. Heldur Meerits arvas, et vihakõne definitsiooni ei saa kunagi piisavalt selgeks ja seda saab alati mitmeti tõlgendada.

Euroopa Liidu asjadest rääkides tõdeti esmalt värske küsitluse tulemusi analüüsides, et inimeste usaldus Euroopa Liidu vastu on vaatamata koroonaviiruse pandeemiale endiselt kõrge.

Samuti heideti tagasipilk Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borelli hiljutisele visiidile Venemaale. Heldur Meerits lausus Venemaa osavast välispoliitilisest käitumisest kõneldes: «Kui [Venemaa välisminister Sergei] Lavrov ja [presidendi kõnesisik Dmitri] Peskov mängivad klaverit neljal käel, mis tuleb neil hästi välja, siis Euroopa Liidus üritatakse kahekümnekesi midagi vastata. See kõik on muidugi palju kohmakam ja uimasem.»

Saate lõpuosas tehti juttu loodavast Põliseestlaste Erakonnast, mida veab eest ettevõtja ja aktiivne tuuleenergia eest kõneleja Harry Raudvere. Loodava erakonna põhikirja ning eesmärke uurinud Ainar Ruussaar leidis sealt mitmeid huvipakkuvaid punkte, nagu näiteks presidendi otsevalimine ja Eestis viibivatele välismaalastele rangemate piirangute seadmine. Avalikkusele tuntumatest nimedest, keda seostatakse tulevase Põliseestlaste Erakonnaga, toodi esile Margus Lepa ja Tiit Madisson.

«Tundub, et paremal serval hakkab toimuma mingi trügimine,» märkis Priit Hõbemägi tabavalt tihenevat konkurentsi parempoolsete vaadetega erakondade tiival kommenteerides.

Veel arutleti selle üle, kas Eestisse on üleüldse vaja tuumajaama või mitte. Priit Hõbemägi meenutas, et valitsus on rääkinud korduvalt vajadusest põlevkivi põletamine ahjudes lõpetada ning leida alternatiivseid energiaid. Samuti tõdes Heldur Meerits, et elektritootmise osas on selge: kogu aeg tuul ei puhu ja päike ei paista. Ühiselt jõuti seisukohale, et tuumaelektrijaama näol pole tegu saatanliku ettevõtmisega, ent kõige selle juures on oluline ettevõtmise riiklik planeerimine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles