Sõerd: mulluse maksulaekumise taga pole vaid valitsuse hea töö (22)
13. veebruar 2021, 17:20
/nginx/o/2020/10/14/13413705t1hddaa.jpg)
Riigikogu majanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul ei saa mulluse lisaeelarve maksutulu 111-protsendilist laekumist pelgalt valitsuse hea töö nimele kirjutada.
«Endine rahandusminister Martin Helme on juba asunud kiitlema, et hea maksulaekumise taga olevat eelmise valitsuse õiged otsused,» kirjutab Sõerd sotsiaalmeedias. «See on liialdus, sest hea maksulaekumise taga on palju erinevaid tegureid. Euroopa Komisjon avaldas 11. veebruaril talvise majandusprognoosi, mille järgi Eesti SKT langus oli eelmisel aastal hinnanguliselt 3 protsenti, mis tõepoolest oli vähem kui enamikus liikmesriikides.»
«Eestis püsisid kriisis vastupidavana eratarbimine ja eksport. Eksport vähenes mullu vaid protsendi võrra. Arvestades sellega, millistele kaubagruppidele tugines ekspordi kasv, on ekspordi tugevate näitajate põhjendamine vaid valitsuse kriisimeetmetega ilmselgelt ülepingutatud,» selgitab Sõerd enda postituses. «Teiseks, võrreldes teiste liikmesriikidega olid Eesti kehtestatud piirangud väga leebed. Ettevõtted jätkasid toimimist, kannata sai põhiliselt Horeca ja turismisektor. Valitsuse meetmetest toimisid hästi palgatoetuse meetmed.
Hästi läks ka valitsussektoril, kus töökohad ei vähenenud ja palka ei kärbitud, nii nagu mõnes enam kannatada saanud erasektori valdkonnas.»
«Eelarve miinusesse laskmine toetab majandust pigem siis, kui kriisi aastatel kasvavad riigieelarvest tehtavad investeeringud. Eelmise aasta kohta veel andmeid pole, aga kuna eelmise aasta lisaeelarves oli täiendavaid investeeringuid vaid näpuotsaga, siis tõenäoliselt jäid riigieelarvelised investeeringud eelmisel aastal enam-vähem varasemate aastate tasemele,» märgib Sõerd. «Palgatoetused tõepoolest võisid suurendada eratarbimist, aga pigem tulenesid eelmise aasta paremad näitajad eelkõige leebematest piirangutest.»
Reedel teatas rahandusministeerium, et 2020. aastal kevadel vastu võetud lisaeelarve maksutulu prognoos täitus 111-protsendiselt. Helme sõnul näitab see, et riigieelarve miinusesse laskmine oli õige otsus ning õigus pole neil, kes tagantjärele väidavad, et eelarvega oleks võinud konservatiivsemalt ümber käia, vahendas ERR.
«Tagantjärele tarkus, et poleks olnud vaja eelarvet paisutada, sest läks ju hästi, on valest lähtekohast lähtumine. Hästi läks seetõttu, et me tegime õigeid otsuseid eelarvega. Ainuüksi läbi selle, et me tõstsime töötukassa reservidest läbi tööturu meetmete üle 200 miljoni inimeste taskusse raha. Eelarvetasakaalu suhtes oli see suur miinus, aga see aitas hoida inimeste töökohti, tarbimist ja nii tööjõumaksu kui ka käibemaksu laekumist. Ja need ongi need numbrid, mis hoidsid püsti majandust ja maksulaekumist,» rääkis Helme ERRile.
«Seda hoogu, mis me kevadel sisse andsime lisaeelarvega, selle hooga laseb ka praegune valitsus veel liugu,» lisas Helme.