Mart Laatsit: rohepööre majandusarengu nimel

Mart Laatsit, Copenhagen Business School’i õppejõud ja Lundi Ülikooli teadur. Foto: Erakogu

Rohepööre on muutunud paratamatuseks ka erasektorile, kirjutab Lundi ülikooli teadur ja Kopenhaageni majanduskooli õppejõud Mart Laatsit.

Hiljuti teatas Briti valitsus plaanist lõpetada aastast 2030 bensiini- ja diiselkütusel töötavate uute sõiduautode müümine. Algselt aastaks 2040 plaanitud üleminekutähtaega on järk-järgult nihutatud järjest lähemale, kõigepealt aastaks 2035 ja nüüd juba vähem kui kümnele aastale. Ambitsioonikas tähtaeg on tõsine väljakutse nii autotööstusele, tarbijatele kui infrastruktuurile, kuid loob samas Ühendkuningriigile ja sealsetele tehnoloogiaettevõtetele võimaluse olla suunanäitajaks üleminekul elektriautode ajastusse. Kas samasugune ambitsioonikus rohepöörde elluviimisel võiks olla eeskujuks ka Eestile? Mida oleks meil sellest võita ja mida kaotada?

Harvardi Ülikooli professor Michael Porter sõnastas mõnikümmend aastat tagasi kuulsa omanimelise hüpoteesi: rangemad regulatsioonid toovad kaasa majanduse innovaatilisuse kasvu. Eelkõige keskkonnanõuete mõju uurides leidis ta, et karmimate regulatsioonidega kaasnev investeerimissurve võib küll lühikeses ajaraamis piirata ettevõtete kasvu, kuid pikemas perspektiivis toovad suurenenud innovatsiooniinvesteeringud kaasa konkurentsivõime suurenemise. Sestap on rohkem võita hädavajalike muudatuste kiirest ja otsustavast läbiviimisest kui nende edasilükkamisest majanduse säästmise ettekäändel.

Aktuaalseim näide karmistuvatest regulatsioonidest on ülemaailmne kliimapoliitika ja sellega seatavad tähtajad üleminekuks süsinikuneutraalsusele. Enamik maailma riikidest on võtnud endale kohustuse saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2050.