Puidutöösturite kullaauk plaanitakse kinni ajada

Osula Graanuli pelletitehas ja Osula Energia koostootmisjaam Võrumaal. Ettevõtted kuuluvad Graanul Investi kontserni, mis on Euroopa suurim pelletitootja. Foto: Arvo Meeks

Eesti ühe suurima ekspordiartikli puidu­graanuli tulevik on pilvine. Viimastel aastatel üha kasvanud ärile, kus kohalikud ettevõtted on teeninud puidu kokku pressimise ja Lääne-Euroopa kateldes põletamise pealt miljoneid, plaanitakse hakata piiri panema.

Euroopas on vastav arutelu tekkinud ning täna on see taas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK) päevakorral.

«Kliimakriisi lahendus ei saa olla metsade lagedaks raiumine ja ahju ajamine. Puidu elektriks põletamine üldjuhul suurendab süsinikuemissiooni, on ökoloogiliselt ogar ning selle subsideerimine ELi tasandil lükkab edasi ülemineku kütusevabale elektritootmisele tuulest ja päikesest,» ütles riigikogu keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski (SDE).

Kui varem oli Eesti seisukoht puidu põletamist ja siinseid ettevõtteid soosiv, siis valitsuse vahetus ning teadlaste pöördumised on toonud kaasa kursimuutuse. Riigikogu keskkonnakomisjonis leiti möödunud nädalal lausa konsensuslikult, et Euroopa Liidu vastav direktiiv tuleks selles küsimuses üle vaadata. Täna ELAKis jätkuv arutelu kuulduste järgi aga nii ladusaks ei kujune: Postimehe andmetel on püüdlusi protsessi takistamiseks teinud näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes proovib riigikogu keskkonnakomisjonist tulnud seisukohta lahjendada. Ka tasub meeles pidada, et senine puidupõletamist soodustav regulatsioon võeti vastu 2018. aastal, ajal kui Eesti oli Euroopa Liidu eesistuja.

Teadlasi ei saa eirata

Ometi ei saa ka siinsed riigijuhid silma kinni pigistada Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse raporti suhtes ja sellele järgnenud enam kui 500 maailma teadlase pöördumise ees, kus kutsuti riike üles lõpetama süsinikuneutraalsuse sildi all toimuvat metsapuidu põletamist. Sellise avalduse tegid ka Eesti teadlased, kes samuti taunisid nimetatud raportile viidates puidu massilist ahjuajamist. Üks pöördumisele allakirjutaja, Tartu Ülikooli juhtivteadur looduskaitse alal Asko Lõhmus ütleb, et seni on Euroopas tegeletud sisuliselt enesepettusega. «Vastavateemalise arutelu põhiküsimus seisneb selles, et taastuvenergia direktiivis on puitu loetud süsinikuneutraalseks kütuseks. Aga kõik keskkonnauuringud näitavad, et see ei ole õige. Seetõttu ei saa ka puidu põletamist doteerida süsinikuneutraalsuse alusel,» selgitas Lõhmus Postimehele arutelu tagamaid.