Arne-Lembit Kööp: Konstantin Konik väärib ausammast

Arne-Lembit Kööp Foto: Koop

Konstantin Koniku elust ja tähtsusest kirjutab ortopeed ja arstiteadlane dr Arne-Lembit Kööp.

Eesti iseseisvuse väljakuulutamine on otseselt seotud kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee (Eestimaa Päästekomitee) tegevusega. 19. veebruaril 1918 kogunes Maanõukogu koos vanematekoguga ja võttis vastu Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti teksti («Manifest kõigile Eestimaa rahvastele»). Asja teostamiseks valiti täidesaatvaks organiks Eestimaa Päästekomitee. Sellesse kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik, kes olid kahtlemata toimekad ja julged mehed. Kuidas on nende mälestust jäädvustatud?

1938. aastal plaaniti Tapa uue gümnaasiumi fuajee kaunistuseks tellida kunstnikelt Pätsi, Vilmsi ja Koniku pronksreljeefid. Rahapuuduse ja valitsusvahetuste tõttu ettevõtmine ebaõnnestus. Tapal 1939. aastal tegutsenud J. Vilmsi Mälestuse Jäädvustamise Komitee plaanis Vilmsi mälestusmärgi püstitada Tapale. Selle kolme meetri kõrguse monumendi valmistamise üle käis läbirääkimine skulptor Ernst Jõesaarega. 1500 krooni maksva monumendi jaoks oli juba kogutud ligi pool vajaminevast rahast, kui tuli valitsuse vahetus, komitee likvideeriti ja üritusest ei tulnud midagi välja. Siiski on Jüri Vilmsile pühendatud Tapal temanimeline väljak ja Tallinnas Kadriorus kannab tema nime üks tänav.