Indiast ilma ühegi tantsunumbrita

Adarsh Gourav ja Priyanka Chopra Netflixi filmis «Valge tiiger». Foto: Netflix

Film «Valge tiiger» lammutab ja kinnitab India stereotüüpe.

Kui öelda, et «Valge tiiger» on üks alanud aasta esimesi häid uusi filme, võib see paremal juhul tekitada uudishimu. Kui aga lisada, et Netflixi levist hoolimata on tegu India looga, võib see äratada umbusku ning peas hakkavad kappama kõik India ja sealsete filmidega seotud stereotüübid. Filmi vaadates jääd korduvalt mõtlema, kas «Valge tiiger» kinnitab selliseid stereotüüpe või hoopis lükkab neid ümber – mis ilmselt ongi üks loo taotlusi.

«Valge tiiger» põhineb Aravind Adiga samanimelisel romaanil (e.k 2009), mis pälvis 2008. aastal Bookeri kirjanduspreemia. Selle peategelane ja minajutustaja on tänapäeva Indias elav mingit laadi ärimees Balram Halwai (tema tegevusala selgub alles loo lõpus). Peategelase nimi viitab tema kastile (sõnast «halvaa») – magusavalmistajatele, mis ei ole just eriti kõrge päritolu tunnus. Balram jutustab oma vaesusest kõrgemale positsioonile pürgimise lugu paralleelselt kirjeldusega India ühiskonnast.