/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/02/26/13653785t1hf77b.jpg)
Kümme aastat tagasi, toona veel lavakunstikoolis õppinud Henrik Kalmet ja Paavo Piik nägid, et neile ja nendesugustele noortele ei tehta sellist teatrit (ja elulist nalja), mis neid puudutaks.
Tagasihoidlikult alanud püstijalakomöödiate sõud muutusid teatritöödeks, millest polnud võimalik mööda vaadata. «Võidab see, kellel on kõige hullem mees», «Murru 422/2», «EI TAO», «Vihanemees», «Monument», aga ka «Eriolukord ruudus» ning ETV «Aastavahetus 2016» on vaid väike osa Kinoteatri lavastustest, mille viimaseks täheks on Eesti 103. sünnipäeva lavakava.
:format(webp)/nginx/o/2021/02/26/13653786t1h8918.jpg)
Sellist vaikust ja ekraanile keskendumist, nagu sel kolmapäeval Paide Muusika- ja Teatrimaja pressiruumis oli, ei mäleta eelnevatelt 24. veebruari vastuvõttudelt. Tõsi, et tänavu oli elevuseks vähem põhjust, polnud külalisi. Ent siiski rääkisid telerile naelutatud pilgud, naerupahvakud ning õhku paisatud spontaansed kommentaarid, et Kinoteatri kontsertetendus õnnestus ja kõnetas.
Erilise õhtu ajudeks olid Paul ja Paavo Piik ning lavastaja Henrik Kalmet, aga ei saa ka märkimata jätta muusikalise kujundaja Sander Mölderi kui ka tantsuseade looja Rauno Zubko ning valgusega mänginud Meelis Lusmägi panust.