Päevatoimetaja:
Andres Einmann
666 2072

AK EKI keelekool: keeleõppija pusle (2)

Puslekarbid. Pilt on illustratiivne.
Puslekarbid. Pilt on illustratiivne. Foto: Colinking/wikimedia Commons

Eesti keele kui teise keele õpetajatele loodud virtuaalsest tööriistakastist kirjutavad Eesti Keele Instituudi arvutilingvist Tiiu Üksik ja vanemarvutileksikograaf-projektijuht Jelena Kallas.

«Tere! Minu nimi on…»

Nii algab tutvus uue keelega. On sadu võimalusi, millest edasi rääkida… kui vaid oskaks! Õppija jaoks on keel nagu pusle, kus tükid on sõnad ja sõnaosad (näiteks käändelõpud) ning kus tükke omavahel kombineerides hakkab tasapisi sündima tervikpilt. Aga kust alustada?

Pusle kokkupanemisel saab õppijat abistada õpetaja, kelle jaoks oleme Eesti Keele Instituudis loonud omalaadse tööriistakasti: eesti keele kui teise keele «Õpetaja tööriistad» . Komplekt hõlmab nelja tööriista keelepusle lahendamiseks: sõnavara, grammatika, kasutusolukorrad ja teksti hindamine.

Vaadakem neid tükke lähemalt. Sõnavaramoodul annab aimu, milliseid sõnu võiks eri keeleoskustasemel õppijad tunda. Oluline on eristada, kas tegemist on lapse või täiskasvanuga – liivakastis või kohvinurgas vajaminev sõnavara võib olla üsna erinev. Näiteks kühvel on liivakastis küllalt tavaline töövahend (laste algtase), kuid täiskasvanute maailmas sellest enamasti juttu ei tule. Seevastu abikaasa on täiskasvanute vestluses üpris tavaline, kuid lastel seda eriti vaja ei lähe. Olles tuvastanud, millise raskusastmega pilti soovime kokku panna, saame leida ka sobivat värvi tükid ehk sõnad.

Järgmiseks vaadakem grammatikamoodulit: mida sõnatükiga edasi teha? Kas keeleõppija võiks oma tasemel osata moodustada näiteks ainsuse osastavat vormi (kühvlit, abikaasat)? Millal võiks ta osata moodustada fraase (kollane kühvel, hea abikaasa)? Ja lõpuks, kui keerulisi lauseid moodustada (vrd See on kollane kühvel ja Minu dirigendist abikaasa läks nii hoogu, et vahepeal tundus, nagu hakkaks ta kohe-kohe õhku tõusma)?

Kasutusolukordade moodul näitab omakorda, millistel tingimustel ja milliste piirangutega eri keeleoskustasemel õppija võõrkeelega toime tuleb. Esmalt on tähtis mõista lihtsaid juhiseid (nt Pane kühvel ämbrisse). Kõrgemat keeleoskustaset iseloomustab näiteks oskus vestlusele sobivat registrit (ametlik/mitteametlik) kohandada.

Teadmiste kinnistamiseks sobiks keeleõppijale anda üks lugemisülesanne. Kui õpetaja sisestab teksti hindamise mooduli aknasse oma teksti, näitab rakendus selles leiduvate sõnade tasemekohasust. Kui algtaseme õpilasele mõeldud tekstis on palju kesktaseme sõnu, saab õpetaja need teksti lihtsustamiseks asendada.

«Õpetaja tööriistadega» saab õpetaja aidata õpilasel kokku panna tema vajadustele vastava ja keeleoskustasemele sobiva keerukusega pusle.

Tagasi üles