Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Tallinna linnapea nõuab peaministrilt tegusid

Mihhail Kõlvart. FOTO: Andres Haabu

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart saatis eile peaminister Kaja Kallasele arutamiseks ja kaalumiseks kümme ettepanekut, et koroonaviiruse levik peatada, tagada inimeste tervise kaitse, majanduse toimimine ja kriisist kiire väljumine.

Kõlvarti hinnangul seisneb põhiprobleem senises olukorra tõsiduse alahindamises, sellest lähtuvalt ühiskonnale ebaõigete ja pidevalt muutuvate signaalide andmises ning ebapiisavates ettevalmistuste, meetmete kaootilises ja hilinemisega rakendamises.

«Olukorra tõsidus ja koroonaviirusega võitlemise meetmete rakendamine ei sõltu enam kahjuks sellest, milline koroonaviiruse tüvi meie riigis hetkel levib,» märkis linnapea. 

Linnapea esmane ettepanek on viivitamatult välja kuulutada eriolukord. See annab riigile ja kohalikele omavalitsustele võimaluse vastu võetud otsuseid kiiremini realiseerida ja kaasata omavalitsusüksuste kriisikomisjone olukorra lahendamisel. Ühtlasi võimaldab eriolukord muuta operatiivsemalt õigusakte ja hankida lihtsamalt vajalikke vahendeid, sh isikukaitsevahendeid, anda teenistujatele täiendavaid tööülesandeid või kehtestada tavapärasest erinev tööaeg. Samuti on võimalik rakendada teenistujaid kriisiülesannete lahendamisse, kus valitseb tööjõupuudus.

Koos jõuliste piirangute kehtestamisega tuleb Kõlvarti arvates välja töötada plaan, kuidas etapiviisiliselt piirangutest välja tulla ja töökorraldust üles ehitada. «Kui kehtestame praegu täiendavad piirangud elutegevuse korraldamiseks, siis anname ka kohe teada, kuidas me sellest välja tuleme. Inimesed on emotsionaalselt väga väsinud ja see ei ole tingitud ainult piirangutest, vaid ka ebakindlusest ja olukorra kaootilisest muutumisest,» seisab kirjas peaministrile.

Ka peab Kõlvart vajalikuks toetuste tervikpaketi väljatöötamist. «Kuna piirangud mõjutavad nii eraisikuid kui ka ettevõtjaid, siis on vaja piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks välja töötada süsteemne toetuste ja kompensatsioonide tervikpakett. Eraisikute toetusest tuleb eelkõige läbi mõelda ja määrata toetused lastele, erivajadustega inimestele, pensionäridele, samuti toimetulekuks vähekindlustatutele ja töö kaotanud inimestele,» kirjutas Kõlvart. 

Valitsusel soovitab pealinna meer toetada isikukaitsevahendite laialdast jaotamist, mida saaks teha koostöös kohalike omavalitsustega. «Isikukaitsevahendite tasuta jagamise eesmärk on, et neid hakkaksid kasutama ka need inimesed, kes seda seni majanduslikel põhjustel teha ei saanud. Samuti oleks isikukaitsevahendite jaotamine oluline viis inimeste käitumismustrite mõjutamiseks ning muutmiseks,» leidis Kõlvart.

«Tallinn esitas 2020. aasta kevadel ettepanekud tervishoiuteenuste osutamise kohtade loomiseks ning olemasolevate ehitiste ja infrastruktuuri kasutamiseks. Ajutiste täiendavate koroonapatsientide ravimise kohtade ettevalmistamine võtab aega mitu nädalat. Kui me kohe täiendavate voodikohtade loomise ettevalmistamisega ei alusta, siis on risk, et meil ei ole kuu aja pärast võimalik patsiente enam vastu võtta,» kirjutas linnapea.

«Meid ootab ees tõsine tervishoiukriis, aga tervishoiutöötajad on juba praegu ületöötanud ja väsinud. Juba praegu tuleb anda selge signaal, missugused toetuspaketid tervishoiutöötajatele tulevad ja see ei ole ainult lisatasu küsimus. Läbi tuleb mõelda täiendav sotsiaalne abipakett,» kirjutas linnapea.

Samuti tegi linnapea ettepaneku valmistada ette suure läbilaskevõimega vaktsineerimispunktid ning alustada viivitamatult läbirääkimisi täiendavate vaktsiinimahtude soetamiseks ka väljastpoolt Euroopa Liitu, sealhulgas Venemaalt ja Hiinast. 

Linnapea tegi ka ettepaneku anda kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikele lisavolitusi koroonameetmete kinnipidamise kontrollimiseks – vajadus selle järele oli olemas ka esimese laine ajal ning ühtlasi muuta kriisijuhtimist laiapindsemaks.

Elanikel on vaja ühtset ja selget kriisikommunikatsiooni. «Informatsioon piirangutest, reeglitest ja juhistest peab olema lihtne, arusaadav ja kättesaadav. Lisaks peavad inimesed olema kursis, mis hakkab juhtuma järgmistes etappides – näiteks praegu lasteaedade puhul on vaja täpseid ja konkreetseid juhiseid,» selgitas Kõlvart. 

«Kriisijuhtimisse tuleks kaasata rohkem erasektorit mitte ainult teenuste, vaid ka tööjõu ja kompetentside osas. Ressurss avalikus sektoris on praegu kurnatud, aga meil on vaja sellest olukorrast väljatulekuks konkreetset tegevuskava. Senisest enam tuleks kaasata kohalike omavalitsuste kompetentsi, kes oskavad hinnata meetmete mõju ja nendest tulenevaid probleeme,» kirjutas Kõlvart.

Tagasi üles
Back